SA Eesti Terviserajad kutsub jalgrattureid ja rulluisutajad kandma kiivrit, mis võib õnnetuse korral päästa elu. Septembris korraldab sihtasutus koostöös Maanteeameti ja Politsei- ja Piirivalveametiga terviseradadel üle Eesti aktsioone, kus jagatakse jalgrattaga või rulluiskudel liiklejatele ohutuse tagamiseks kiivreid.
Eesti Terviserajad SA tegevjuht Alo Lõoke sõnas, et kiivri kasutamine rattaga sõites peaks olema sama elementaare kui turvavöö kinnitamine autos. „Õnnetusi kahjuks ikka juhtub ning on igati mõistlik end ise tagajärgede eest kaitsta, seda nii kodutänaval kui ka suurematel teedel sõites. Siin tulebki appi kiiver, mis võib päästa rasketest peavigastustest või päästa elu,” selgitas Lõoke.
Maanteeameti ennetustöö osakonna eksperdi Darja Lukašenko-Tšistotini sõnul on selle aasta vältel juhtunud jalgratturi osalusel 282 liiklusõnnetust, kus on hukkunud neli inimest. „Kogu eelmise aasta jooksul toimus jalgratturitega õnnetusi 267 ehk et õnnetuste arv näitab kahjuks kasvutrendi,“ tõdes Lukašenko-Tšistotin. „Umbes pooled juhtumitest on seotud kukkumisega, kus teekonaruste, kivide või okste tõttu kaotatakse kontroll ratta üle. Samuti esineb ka lihtsalt otsasõite, millest võib järeldada, et sõitmise ajal on tegeletud kõrvaliste tegevustega,“ lisas ta.
Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juhi Hannes Kullamäe hinnangul näitab igapäevane liikluspilt, et inimesed kasutavad aina enam kergliiklusteid ja jalgrattaid. „Paraku seal, kus on palju inimesi, juhtuvad ka õnnetused. Kuigi seaduse järgi on kiiver kohustuslik ainult alla 16-aastastele, soovitame meie seda siiski kanda kõikidel ratturitel ja ka tõukerattaga sõitjatel, sest vaid nii saab õnnetuse juhtudes oma kõige õrnemat, ent tarvilikumat kehaosa maksimaalselt kaitsta. Peale turvalisuse on kiivri kandmine ka väga väärtuslik eeskuju kõikidele pisikestele liiklejatele,“ rõhutas Kullamäe. Lisaks kiivri kandmisele tuleb tähelepanu pöörata sellele, et jalgrattad oleks varustatud vastavate helkurite, tulede ja signaalkellaga.
Septembrikuiste terviseradadel kiivrite jagamise aktsioonide aeg ja koht on juhuslik, et kohtuda just nendega, kes kiivrit päriselt ei kanna. „Loodan, et järgmisel korral rajale tulles on neil kiiver peas,“ sõnas Eesti Terviserajad SA tegevjuht Alo Lõoke.
Alates 2018. aastast toimunud aktsioonidel on välja jagatud enam kui 300 kiivrit. Vaata ka ekspertide videoid kiivri kandmise vajalikkusest ja igapäevasest kokkupuutest kiivri kasutamisega.
Eesti Terviserajad SA asutasid 2005. aastal ettevõtted Merko Ehitus, Swedbank ja Eesti Energia. Tänaseks on Terviseradadest saanud suurim liikumisharrastuse mõjutaja Eestis. Kokku on Eestis enam kui 1100 kilomeetrit aasta läbi kasutavaid terviseradasid, mida külastatakse hinnanguliselt 5,5 miljonit korda aastas ning mida hooldab 200-liikmeline rajameistrite meeskond. Lisaks on mitmetes hoonetes – koolid, kontorid, lasteaiad, haiglad – maha märgitud 78 siseterviserada, kus liigub igapäevaselt üle 70 000 inimese.
Allikas: Terviserajad.ee
