Aimar Kuusnõmm on Eesti praegune parim jõutõstja. Aastaid järjest. Miks ta siis rohkem võistelda ei taha? Just sel põhjusel: praegune konkurents ei paku talle pinget.
2019. aasta Eesti meistrivõistlused klassikalises jõutõstmises olid viimased, kus ta osales. „Tiitlit õnnestus väga edukalt kaitsta. Lisaks võitsin absoluutarvestuses. Võistlustel ei olnud küll tippvormis, aga sellest piisas, et võita. Peale seda olen treeninud veidi rahulikumalt ja otsinud eesmärki,” räägib ta.
Eelmise aasta meistrivõistlustel käis ta abiks Team Holmbergil. „Kuna neil oli palju võistlejaid ja tiimitreener ise võistles, siis kutsus ta mind appi õpilaste katsekaarte kirjutama ja nõustama raskustevalikutes ja muudes kogemust nõudvates olukordades,” selgitab Kuusnõmm. „Peale neid võistlusi proovisin samuti Holmbergi kavasid ja julgen nüüdseks kõigile uutele ja vanadele tegijatele soovitada. Saate kindlasti tugevamaks.”
Hetkel treenib Kuusnõmm omal käel ja veidi kergemalt, kuna palju energiat kulub Saaremaale suvila ehituseks.
„Tõnis Holmbergiga leppisime kokku, et kui tuleb uus tahtmine võistelda, siis võtan temaga ühendust. Hetkel olen mõelnud, et võistlen uuesti, kui olen võimeline alistama enda jaoks kaks maagilist numbrit: 200 kilo lamades surumises, kus isiklik rekord 192,5 kilo, ja 300 kilo jõutõmbes, kus isiklik rekord 290 kilo,” sõnab Kuusnõmm.
Kuusnõmme endine treener Jaan Salu on üks edukamaid treenereid, kelle käe all on sirgunud mitmeid Eesti ja maailmameistreid. „Jaan Salu on rohkem mentori rollis ja olen talle mega tänulik, et mind spordis nii kaugele aidanud on,” ütleb Kuusnõmm, „aga minu treeningute algusaja kavad ja tänapäevakavad erinevad täielikult. Algusaegadel sai treenitud mitmekülgsemalt igat lihast pluss kiirust taga aetud – tol ajal olidki ainult varustusega võistlused ja seal oli kiirus jõuvõtmeks. Praegustes kavades keskendun rohkem nendele kolmele alale, milles ma võistlen: kükk, surumine, tõmme.”
Kavades lähtub Kuusnõmm enesetundest ja RPE-süsteemist, kus saab arvutada tänase päeva maksimaalse jõupingutuse ilma, et seda päriselt peale peaks panema. See vähendab oluliselt vigastusteohtu ja on palju efektiivsem võistlusteks valmistumisel. Võrdluseks: vana kavaga alustas ta 60 protsendil rekordist ehk tulemusest, mida oli kunagi tõstnud, ja jõudis nädal või kaks enne võistlusi 100 protsendini.
Üldjoontes kestavad trennid endiselt 1,5-2 tundi. Suveperioodil käib Kuusnõmm kolm korda nädalas trennis, talve poole neli.
Aimari elukaaslasel Geelial on osalus Meelerahu stuudios Kuressaares, kus tegeletakse erinevate vaimsete praktikatega. Kuna tänapäeva inimeste elutempo on nii kiire, siis läbi elukaaslase on ka Aimar teadlikkuse ja vaimsuse juurde jõudnud. „Väelaulukontserdid on kindlasti koht, kuhu tasub minna, kui vajad hetke iseendaga olemiseks ja laadimiseks,” soovitab ta.
Tekst: GoodNews
Fotod: erakogu
