Viktoria Vesso: maadelda võiksid kõik, kes soovivad mitmekülgsust ning tahavad enda eest võidelda

Viktoria Vesso on üks tulevikulootustest, kes 2024. aasta Pariisi olümpialt võiks meile Epp Mäe kõrval naistemaadluses medali tuua. Uurisime lähemalt, kes Viktoria on ning kuidas ta maadluse juurde jõudis.

Kuidas jõudsid maadluse juurde ja miks sellele alale kindlaks oled jäänud?

Jõudsin maadluse juurde 8-aastaselt tänu oma vendadele, kes käisid juba maadlustrennis. Tahtsin nendega kaasa minna juba 7-aastaselt, aga öeldi, et olen liiga noor ning võin alles aasta pärast tulla, ja nii ma siis aasta pärast läksin. Alustasin oma treeninguid Tartus Eesti Maaülikooli Spordikoolis. Mulle hakkas maadlus kohe meeldima, siis tegin seda kui hobi. Tõsiselt hakkasin tegema viis aastat tagasi Tallinnas ESTWREST klubis. Ma olen selle alale kindlaks jäänud, sest see on mitmekülgne ja maadeldes saab igas olukorras end ületada.

Mis on maadlustreeningutes olnud sinu jaoks suurimad väljakutsed?

Ma arvan see, et olen pidanud omandama viie aastaga nii palju tehnikat ja jõudu, et suudaksin maadelda maailmas oma vanuseklassi tippudega.

Kui sageli ja kus sa trenni teed?

Treenin keskmiselt 17 tundi nädalas, kaks korda päevas. Maadlustrennid toimuvad Pirita topis ja jõutreeningud viime läbi Golden Clubis. Üks trenn kestab poolteist kuni kaks tundi, mille raames teeme maadlustrenni ehk tegeleme tehnika, maadlemise, vastupidavuse ja kiirusega ning üldkehalise ettevalmistusena teeme kiiruse, plahvatuse ja vastupidavuse harjutusi.

Kes on su treener?

Minu treenerid on Arvi Aavik (maadlus) ja Jaan Kirsipuu (üldkehaline ettevalmistus).

Kas sul on spordis eeskujusid? Kui on, siis kes need on?

Minu suurim eeskuju on Epp Mäe. Ta on mulle suur eeskuju, kuna ta oskab väga hästi maadelda. Olen temalt õppinud palju enesekindlust ja seda, et mitte miski pole võimatu kui sa seda ise soovid, oled töökas ja järjekindel.

Mis lisaks treeningutele sinu igapäeva kuulub?

Puhkamine, sõpradega väljas käimine, hetkel veel ka õpingud.

Millised on sinu senised parimad saavutused?

2017. aasta EM hõbe (kadettide vanuseklass), 2018. aasta EM pronks (kadettide vanuseklass), 2021. aasta – EM ja MM pronks (juuniorite vanuseklass) ning 2022. aasta – EM pronks (U23 vanuseklassis).

Millised on sinu suurimad sportlikud eesmärgid?

Saavutada EM-i ja MM-il kuld ning pääseda Pariisi olümpiale 2024. aastal.

Mis sind sportima motiveerib?

Inimesed, kes minusse alati usuvad ja toetavad, näiteks need, kes elavad mulle alati kaasa minu tegemistes, sõbrad, tuttavad, treenerid ja trennikaaslased.

Miks võiks iga inimene sporti teha?

See teeb elurõõmsaks ja positiivsemaks inimeseks. Iga inimene võiks käia kaks korda nädalas trennis ning tegeleda just sellega, mis endale meeldib. Oluline on, et kõik liiguksid, sest see on tervisele kasulik.

Kellel soovitaksid tegeleda maadlusega?

Soovitan maadlusega tegeleda kõigil, kes soovivad mitmekülgsust ja kes tahavad ise enda eest võidelda. Otseselt eeldusi ei pea selleks olema ehk kõik lapsed võiksid alustada maadlustreeningutega, peaasi, et meeldib, mida teed. Kui soovid tippsporti teha, siis tuleks maadlusega alustada üsna noorelt, siis on piisavalt aega omandada vajalikku tehnikat ehk kui jõuad vanemasse klassi on baas juba paigas.

Miks otsustasid kandideerida SA Noored Olümpiale stipendiumile ja milline on Teie koostöö?

Soovitati kandideerida sinna, kuna valmistun olümpiaks ning see tundus väga hea võimalusena, mis aitab mul oma eesmärki saavutada. Arutasin seda ka treeneriga ning ka talle tundus see hea võimalus enese arendamiseks. Noored Olümpia abil saan palju erinevaid häid koolitusi ja samas neid teadmisi kohe praktikas rakendada. Lisaks on tänu antud organisatsioonile liitunud minu tiimiga spordipsühholoog, kellega kohtun iga kahe nädala tagant.

Kui oluliseks pead sportlasena olümpiamängudele jõudmist?

Pean olümpiat oluliseks, kuna sinna jõudmiseks teen igapäevaselt palju tööd. See on minu suurim unistus – jõuda olümpiale ja võita medal. Siis olen saavutanud spordis kõik, milleks ma olen tippsporti teinud. Usun, et see on iga sportlase unistus.

Tekst: Ajakiri Sport
Fotod: Tuuli Nele Valgma