Kas ägedate matkapiltide ja looduses toimunud puhkusereiside jäädvustuste nägemine ajab kadedusest roheliseks? Siis on viimane aeg ise sammud matkatee poole seada. Mida teha aga siis, kui matkarajad on võõrad, rabad ning metsad hirmutavad ja kogenud matkasellidelt nõu küsimine tundub see kõige hirmutavama ideena? Egas pole midagi muud, kui sammhaaval alustamine!
Esimene samm – kuhu minek?
Alusta julgelt enda koduümbrusest. Matkaradu jagub üle Eesti ning kindlasti ei ole mingit tarvidust minna nende kõige populaarsematele radadele. Ametlike RMK loodud matkaradade kohta leiad vajalikku infot väga kergelt ning alustajate jaoks on need ka parimaks valikuks. Hea tähistus ja hästi läbimõeldud planeering teevad need lihtsamaks. Olemas on ka info selle kohta, kas seal on lõkkekoht, mis seisukorras on rada, kui pikk see tee on jne.
Järgmiseks kohalike omavalitsuste loodud matkarajad või jalutusteed, mille leidmine võib olla natuke keerulisem ning ka tähistus ei ole alati ideaalne. Küll aga tasub neidki kaaluda, sest tihtipeale on need lühemad ja kergemad. Infot võib leida internetist, kohaliku omavalitsuse kodulehtedelt ja linnade-maakondade turismiinfopunktist. Muidugi võib minna niisama loodusesse jalutama või ise matkarada luua, ent kuna see nõuab rohkem teadmisi, tasub see variant tulevikku jätta.
Teine samm – mida kaasa pakkida?
Lühemale matkale on täiesti piisav vesi ja lihtsamad snäkid (nt kuivatatud puuviljad ja müslibatoonid), vihmakeep või vihmavari, päikesekaitsekreem, esmaabipakk ning vahetusriided. Ööbimist planeerides mõtle magamiskotile, telgile ja magamismatile ning söögi valmistamise vahenditele. Tasapisi alustades on ka koormus rahakotile väiksem. Jäta vaid meelde, et looduses olemise nautimiseks pole tingimata vajalik viimase moe matkavarustus seega mõtle hoolega läbi, kas kodumaiseks puhkuseks on tarvis abiks võtta kiirlaen või krediidikonto.
Värskete matkasellide suurimaks veaks ei ole mitte liiga väheste asjade kaasapakkimine, vaid vastupidi – korraga võetakse kaasa liiga palju. Plaanides jalgsimatka, kus kogu kraami tuleb seljas kanda, tähendab raskem seljakott kiiremat väsimist ja matka ebamugavaks muutumist.
Kolmas samm – kuidas tagada hea mälestus?
Esimestel kordadel on ohuks ülepingutamine. Võttes korraga liiga suure ampsu, on suurem tõenäosus, et kogemus on negatiivne ning esimene kord jääb ka viimaseks. Lühemad ning lihtsamad rajad on alustamiseks palju paremad, kui koheselt metsa alla ööseks jäämine ning füüsiliselt keerulise raja ettevõtmine. Ka lühemad matkad suudavad pakkuda piisavalt nii kehale kui meelele ning kui tunned end mugavamalt, saad tasapisi matkasid pikendada.
Matkale suundudes veendu, et kaasa võetud telefon on täis laetud akuga. Kui on olemas, siis paki kaasa kindlasti ka akupank ja kaabel, et ootamatult tühjaks saanud telefon uuesti ellu äratada. Ja kuigi oleme harjunud lootma kaardirakenduste peale, siis ka väikeses ja koduses Eestis ei pruugi igal pool levi olla. Kui paberkaarti ei soovi või ei oska kasutada, lae alla offline kaardid, mida saab kasutada ka levist väljas olles.
Ning lõpetuseks, kuigi see võib tunduda ebamugava ja hirmsana, siis ära pelga kogenud matkalistelt nõu küsida. Kui inimesele meeldib loodust avastada ja värskes õhus aega veeta, siis tihtipeale tahavad nad seda ka teistega jagada! Nii et küsi aga julgelt ja astu tõeliseks matkaselliks saamisele samm lähemale.
