Warning: Undefined array key "file" in /data03/virt47623/domeenid/www.ajakirisport.ee/htdocs/wp-includes/media.php on line 1734
Eesti Terviserajad SA, Tallinna linna ja teiste partnerite koostöös on valminud järgmine etapp pealinna terviseradasid ühendavast kergliiklusteede võrgustikust, Tallinna ringist: Liiva raudteejaama ja Vabaduse puiestee tunnelite kaudu saab turvaliselt rattaga lennujaamast Nõmmele ja edasi Õismäele sõita.Valminud tunnelite juures, Liiva raudteejaamas, korraldab Eesti Terviserajad SA täna kell 15 Spordipikniku.
Tallinna Strateegiakeskuse andmete kohaselt on seitsme aastaga kasvanud pealinnas liiklevate ratturite hulk neli korda, mis loob vajaduse uute kergliiklusteede järele, kus on ohutu liigelda nii ratturitel kui ka jalakäijatel. Kui n-ö eraldiseisvaid kergliiklusteid on pealinna linnaosades rajatud enam kui kümme aastat, siis viimasel paaril aastal on Eesti Terviseradade ja Tallinna linna koostöös valminud mitmeid linnaosasid ja roheluses asuvaid terviseradu ühendavaid kergliiklusteede lõike ja tunneleid, sh möödunud suvel valminud Viljandi maanteed ja Järvevana teed ühendav lõik.
Eesti Terviserajad SA juhataja Assar Jõepera sõnul on valminud tunnelid oluline etapp pealinna terviseradasid ühendavast kergliiklusteede võrgustikust, Tallinna ringist ning loodud ühendused teevad liikumise ja sportimise märksa mugavamaks. “Mida mugavam on inimestel liikuma-sportima minna, seda tõenäolisemalt seda tehakse. Terviseradu ühendavaid kergliiklusteid saab kasutada ühtpidi liikumiseks punktist A punkti B, olgu see kool või kodu, aga teisalt aktiivseks liikumiseks – kõndimiseks, jooksmiseks, rattaga sõitmiseks, rulluisutamiseks või hoopis rullsuusatamiseks,” sõnab ta.
Tallinnasse on rajatud kuus terviserada: Nõmme-Harku, Pirita, Järve ja Merimetsa, Pae pargi ja Õismäe raba terviserada, mis teeb kokku pea 40 km hooldatud terviseradu ning mida ühendab 30 km kergliiklusteid. “Meie rõõmuks on viimaste aastate terviseradade külastajate arv pidevas kasvutrendis, eelmisel aastal külastati terviseradu Tallinnas üle 2 miljoni korra. See näitab, et inimesed pööravad aina enam tähelepanu liikumisele, mõistes selle olulisust oma heaolule – nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele. Eriti hea meel on selle üle, kui täiskasvanud näitavad järeltulevatele põlvedele head eeskuju ja üha rohkem on terviseradadel liikumas näha perekondi,” rõõmustas Jõepera. “Ootame huviga Liikumisaasta 2023 algust, et näha tõelist buumi terviseradadel üle Eesti,” lisas ta.
Eesti Terviserajad SA jätkab koostöös Tallinna linnaga terviseradade ning neid ühendavate kergliiklusteede rajamist. “Soovime, et kõikidel tallinlastel oleks kodulähedane terviserada, kus igapäevaselt oleks mugav jalutada-joosta-sportida ning need oleksid omavahel mugavalt kergliiklusteedega ühendatud,” sõnas Jõepera.
Liiva raudteejaama ja Vabaduse pst kergliiklusteede tunnelite valmimist tähistati 17. augustil kl 15.00 Spordipiknikuga Liiva raudteejaamas, kus pealinna uusi liikumisvõimalusi tutvustavad Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev, Eesti Terviserajad SA nõukogu liige Hando Sutter ning Eesti Terviserajad SA juhataja Assar Jõepera. Lisaks on piknikul tegemist ja uudistamist igas vanuses spordisõpradele. Endine tippjooksja ja Sparta spordiklubi treener Ahto Tatter annab huvilistele jooksuharjutuste trenni ning Vasaloppeti suusamaratoni võitja ja Sparta suusatreener Raul Olle jagab algajatele rulluisutajatele näpunäiteid. Nõmme Rattaklubi treener Kalev Nõmm jagab lastele ja noortele rattasõidutehnika nippe, oma oskusi saab proovile panna vigurrajal ning juttu tuleb rattasõiduohutuse põhireeglitest. Lisaks saab katsetada tasakaaluliinidel käimist.
Liiva tunnel. Foto: Assar Jõepera
Eesti Terviserajad SA asutasid 2005. aastal ettevõtted Merko Ehitus, Swedbank ja Eesti Energia, kes on 2022. aasta seisuga terviseradade arendamisse investeerinud kokku 5,6 miljonit eurot. Riigi, kohalike omavalitsuste ja Euroopa Liidu fondide kaasamise tulemusena ulatuvad investeeringud terviseradade taristusse enam kui 55 miljoni euroni.
Eesti Terviseradadest on tänaseks saanud üks suurimatest liikumisharrastuse mõjutajatest. Kokku on Eestis enam kui 1100 kilomeetrit aasta läbi kasutatavaid terviseradasid, mida külastati 2021. aastal üle 7 miljoni korra ning mida hooldab 200-liikmeline rajameistrite meeskond.
