Uusi spordialasid tuleb tegelikult pidevalt juurde, sest inimesed tahavad millegipärast koguaeg ristata ja arendada erinevaid klassikalisi spordialasid. Üheks selliseks näiteks on padel, mis alles 2021. aastal sai Euroopas õiguse ennast ametlikult eraldi spordialaks nimetada, kuigi olümpiaalaks seda veel ei tunnistata.
Padelivõistlustele ei saa veel spordiennustustes panustada, kuid huvilistel tasub https://posido.com/ee/ lehel erinevatel võimalustel silm peal hoida, sest padelit on nimetatud hetkel üheks maailmas kõige kiiremini levivaks spordialaks.
Tennise ja squashi sugemetega ja reketiga mängitav spordiala on seltskondlik mäng, sest väljakul peaks reeglina olema neli mängijat. Mängu ajalugu ulatub 80 aasta taha, kui Mehhikosse rajati esimene teadaolev väljak. Padel on Lõuna-Ameerikas endiselt väga populaarne ja kõige tuntum padelifänn on Lionel Messi. Tänaseks saab padelit mängida ka mitmel väljakul Eestis ja loodud on isegi padeliliit.
Padeli ajalugu ei ole veel väga pikk
Nagu öeldud, siis 1960ndatel aastatel rajas Mehhiko ärimees Enrique Corcuera oma valdustesse esimese padeliväljaku. Ameerika ja Briti kruiisilaevadel oli küll suhteliselt samasugust mängu juba eelnevad 50 aastat mängitud, kuid kuna selle nimetus oli platvormtennis, siis millegipärast väidetakse, et tegemist ei ole ikkagi päris samasuguse mänguga. Samas leiab internetiavarustest ka allikaid, mis väidavad, et padel ongi see 1920. aastal Ameerikas leiutatud mäng, mida hiljem veidi kohandati ja Lõuna-Ameerikas padeliks nimetati.
Padeliväljak on põhimõtteliselt sarnane, kuid oma mõõtmetelt veidi väiksem kui tenniseväljak. Välisväljakuid ümbritseb tihe võrk, et pallid väljakult välja ei lendaks ja oleks sarnaselt squashile pidevalt mängus. Sisehallis mängitakse kõrgete seintega ruumis või samuti võrguga ümbritsetud alal. Eestis saab padelit mängida nii sise- kui välisväljakutel ja see sobib proovimiseks igal tasemel mängijale, mingit eelnevat kogemust ei ole vaja. Tennise- ja squashimängijatel on kindlasti suurem eelis, sest ollakse harjunud reketisporti tegema, kuid mingit olulist eelist see väidetavalt ei anna.
Peaaegu nagu tennis, aga natuke väiksem
Reketid on padelis erinevad tennisest ja squashist, sest tegemist süsinikkiust või plastikust valmistatud kinnise reketiga, milles on väikesed augud. Reketi ümara laba küljes on lühike käepide. Inglise keeles nimetatakse seda hoopis kurikaks ja mitte reketiks.
Padelis kasutatakse tennisepallidele sarnaseid palle, kuid nad on siiski veidi väiksemad ja põrkavad oluliselt vähem. Õigetel padeliväljakutel on kunstmuru- ja liivakate, seega on mängijatel soovitatav kasutada hea haarduvusega spetsiaalseid jalanõusid, sest kunstmurukate võib tavalise jalatsiga olla liiga libe.
Punktiarvestus nagu tennises
Punktiarvestus on padelis sarnane tennisega – seti võidab see, kellel on kuus geimivõitu ja võitja on see, kes on võitnud kaks setti. Servida tohib siin mängus ainult altkätt ehk puusast madalamalt ja lüüa tohib põrkest. Seetõttu on see mäng ka algajatele sobiv ja ei nõua eelnevaid reketimängude kogemusi, et padeliga tutvust teha.
Pall on koguaeg mängus ehk väljakult seda sarnaselt tennisele välja lüüa ei ole võimalik. Vastu seina löödud palli saab mängu tagasi lüüa, kui see on eelnevalt vähemalt korra maha põrganud. Mängu teebki kaasahaarvaks ja lõbusaks just seinapõrgetest pallide tagaajamine. Padeli populaarsuse põhjuseks ongi peamiselt selle lihtsus, sest sellega saavad hakkama igas vanuses mängijad ja see ei eelda väga suuri sportlikke eeldusi.
Padel on Lõuna-Ameerikas ja Hispaanias ääretult populaarne, kuid olümpiaalaks veel nii pea ei pürgi. Nimelt peab üks spordiala olema aktiivselt harrastatud vähemalt 75 riigis, selleks et selle lisamist üldse kaalutaks olümpiaspordi valikutesse. Kahjuks on padel vaatamata populaarsuse suurele tõusule ametlikult jõudnud ainult 57 riigi elanikeni, seega läheb olümpiani jõudmiseks veel veidi aega.
Milline on tennise ajalugu?
Tennise täpse sünniloo osas ei ole ajaloolased omavahel päris selgele kokkuleppele jõudnud, kuid tõenäoliselt võib tennise esimeseks eelkäijaks nimetada prantsuse käsipallimängu jeu de paume. Teatud määral mängitakse seda arhailist mängu siiamaani ja nimetatakse kohati isegi “tõeliseks tenniseks”. Algselt tunti tennist murutennisena, sest Victoria ajastu õukonnaliikmed mängisid seda ainult muruväljakutel. Tänapäeval on lisandunud lisaks muruväljakutele ka liiva – ja kõvakattega väljakud.
Kaasaegset tennist mängitakse miljonites klubides ja isiklikel väljakutel. Tennise populaarsus kasvas plahvatuslikult 1960ndatel, kui avati professionaalsed võistlused ning matše hakati teles üle kandma. Tennisevarustust hakati järjest moderniseerima ning riideid lubati muuta moodsamaks ja värvilisemaks – varasemalt olid lubatud ainult valged riided. See tekitas olukorra, kus kunagi ainult kõrgklassile mõeldud sport jõudis massidesse ja muutus väga armastatud harrastuseks üle maailma.
Sisuturundus
