Viiruste hooaeg on Eestis alanud, kuid pole veel haripunkti jõudnud. Ei tohiks unustada, et COVID-19 pole kuhugi kadunud ning ka teised gripiviirused on tagasi. Nii enda kui oma lähedaste kaitsmiseks on üks tõhusamaid viise vaktsineerimine.
Viimasel paaril aastal on grippi esinenud vähem, kui tavaliselt, ning juttu on olnud peamiselt COVID-19 sümptomitest, levikust ja ennetamisest. Sel talvel aga kerget gripihooaega oodata ei ole – gripilaine liigub põhjapoolkerale lõunapoolkeralt, kus see tänavu ulatuslikku levikut näidanud on. Õnneks on gripi ennetamise meetmed üsna sarnased COVID-19 ennetamisele, nii et enamikel meist peaks need juba selged olema.
„Gripiviirus on väga sarnane COVID-19 viirusele, mis levib samuti rääkides, aevastades ja köhides vabanevate piiskade kaudu. Gripiviirus võib aga levida ka erinevatel pindadel olevate pritsmete kaudu,“ rääkis Südameapteegi proviisor Olesja Kuznetsova.
Gripp on viiruslik haigus, mille tundemärkideks on kõrge palavik, köha, pea-, kurgu- ja lihasvalu või hingamisraskused. Haiguse tüsistustena võivad tekkida kopsu-, keskkõrva- ja südamelihasepõletik. „Haiguse ennetamisel on olulised tervislik eluviis, füüsiline aktiivsus, õige toitumine ning vee tarbimine. Unustada ei tohiks ka käte pesu ning jälgida tuleks, et mustade kätega ei puudutata nina või suud. Kuna nakkusallikaks on haigestunud inimene, siis peaks temaga kontakti vältima ning kui endal esineb haigussümptomeid peab jääma koju,“ ütles proviisor.
Keda gripp ohustab?
„Inimesed võivad arvata, et kui nende immuunsüsteem on tugev, siis nemad raskelt ei haigestu. Tegelikult ei tea me kunagi ette, kuidas organism teatud olukorras viirusele reageerib. Mõnikord võib haigus kulgeda kergelt, kuid teinekord võivad tekkida tõsised tüsistused. Vaktsineerimisega saab aga raskekujulise haiguse väljakujunemise riski märkimisväärselt vähendada,“ rääkis Kuznetsova.
Mõlema viiruse puhul aitab rasket haigust ennetada vaktsineerimine. Kuna pärast vaktsineerimist kulub kaitse tekkimiseks kuni kaks nädalat, on just praegu õige aeg vaktsineerimine ette võtta.
„Südameapteegis saab vaktsineerida nii gripi kui ka COVID-19 vastu ning soovi korral saab vaktsiinid teha samal päeval, sellisel juhul süstitakse vaktsiin erinevatesse õlavartesse. Võimalusel võiks aga erinevate vaktsiinide manustamisse jätta paarinädalane vahe,“ soovitas apteeker.
Eestis on täna kasutusel neljavalentsed gripivaktsiinid. „Neljavalentne tähendab, et see on loodud kaitsma nelja erineva gripiviiruse, sealhulgas kahe A-gripiviiruse ja kahe B-gripiviiruse eest,“ rääkis Kuznetsova. Koroonavaktsiinidest on valikus mRNA põhised ja viirusvektoriga vaktsiinid. „Alates selle aasta sügisest on Eestis kättesaadavad ka uued omikron-tüvedele kohandatud vaktsiinid.“
Gripivastane vaktsineerimine on näidustatud kõigile inimestele, ka lastele alates kuuendast elukuust. „Kindlasti peaksid end vaktsineerima riskirühmadesse kuuluvad inimesed. Et gripi vastu vaktsineerimine ei jääks raha taha, on riik taganud tasuta vaktsineerimise võimaluse üle 60-aastastele, kuni 7-aastastele ning lapseootel naistele. Nemad on apteekidesse tasuta vaktsineerima oodatud alates novembri algusest. Tallinnas pakume vaktsineerimist neljas apteegis: Kivila, Magistrali, Pirita ja Ülemiste Südameapteegis. Lisaks on võimalik vaktsineerida Võru Kagukeskuse ja Kuressaare Saare Selveri Südameapteekides,“ rääkis Kuznetsova.
„Lisaks saavad gripi vastu tasuta vaktsineerida 8–19aastased, kel on südame-veresoonkonna haigused, onkoloogilised haigused, immuunpuudulikkus, diabeet või obstruktiivne kopsuhaigus. Selle riskirühma inimesed peaksid vaktsineerimiseks pöörduma oma perearsti poole, kes teeb iga patsiendi puhul eraldi otsuse vaktsineerimise vajalikkuse kohta,“ selgitas apteeker.
Allikas: Südameapteek
