Eestis on olemas kõik sobilikud tingimused, et soosida tervisesporti. Meie kaunites paikades on enam kui 100 korralikult hooldatud terviserada, et enda keha ja vaimu turgutada, kuid sellegipoolest on meie rahvastik rasvumas. Kuidas siis ikkagi see spordipisik üles leida?
Istuv eluviis on Eestis üha tavapärasem ning see kajastub ka inimeste kehakaalus – Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 2022. aastal 52,8% 16–64-aastastest inimestest ülekaalulised või rasvunud. Tehnoloogia areng on muutnud meie igapäevaelu mugavamaks, kuid vähendanud vajadust füüsilise töö järele – paljud ülesanded teeb nüüd ära masin.
Inimene on loomult mugav ja vajab sageli välist tõuget, et tegutsema hakata. Üha enam kontoritööle suunatud ühiskonnas pole enam vaja muretseda, kust või kuidas toitu hankida – rääkimata selle valmistamisest. Mõni näpuvajutus mõne toidukullerteenuse rakenduses ja lühikese ajaga ongi toit ukse taga.
Samas näitavad rahvarohked terviserajad, et liikumist armastavaid inimesi siiski jagub – talvel on radadel suusatajad, kevadel ja suvel orienteerujad. Ka rahvaspordiüritused, nagu suve alguses toimuv „Tipust Topini“ jooks või erinevad rahvamaratonid, koguvad aasta-aastalt järjest enam osalejaid. See tekitab küsimuse: kas suurem osa meist lihtsalt ei leia distsipliini, või on olemas väike, aga väga motiveeritud grupp, kes teeb sporti ka teiste eest?
Tervislikust elustiilist kõrvale kaldumist, nagu suitsetamist või liigset alkoholi tarbimist, nähakse sageli kui sõltuvust. Et oma heaolu parandada, tuleb kahjulikud harjumused asendada millegi positiivsega – näiteks regulaarse liikumisega. Just sellise positiivse „sõltuvuse“ on paljud eestlased enda jaoks juba leidnud.
Erinevad spordialad mõjutavad oodatavat eluiga erinevalt
Regulaarne liikumine aitab tervena elada – kehaliselt aktiivsete inimeste üldsuremus on 30–35% madalam kui neil, kes liiguvad vähe. Füüsiline aktiivsus aitab hoida vererõhku kontrolli all ning vähendab riski haigestuda II tüüpi diabeeti ja südame-veresoonkonnahaigustesse.
Kopenhaageni südameuuringust selgub, et südamele mõjub kõige paremini reketialade harrastamine. Näiteks võib tennise mängimine eluiga pikendada keskmiselt ligi kümne aasta võrra. Samas uuringus selgus, et jalgpall võib elu pikendada 4,7, jalgrattasõit 3,7, ujumine 3,4 ja sörkimine 3,2 aasta võrra.
“Inimese keha aitab värskena ja vormis hoida mitmekülgne sportlik proovilepanek,” räägib tehnoloogiaekspert ja Huawei koolitusjuht Jekaterina Mishina. “Sportlikku hasarti võib pakkuda padeliturniir sõpradega või jalgpallimäng perega. Enda tervislikul, aga ka sportlikul arengul aitab silma peal hoida nutikell, näiteks Huawei Watch Fit 4, mis annab sporditegevuse ajal ja järel tagasisidet, tuues välja, kuidas füüsiline koormus keha mõjutas.”
Olgu tegemist harrastaja või tippsportlasega – iga eduka ja tervisliku treeningu eelduseks on korralik taastumine. „Taastumine loob aluse järgnevaks treeninguks ja on loomulik osa kehalisest arengust,“ selgitab Mishina. „Näiteks uus nutikell Watch Fit 4 on hea abimees neile, kes tahavad teadlikult liikuda – kell aitab kujundada kasulikke harjumusi ja analüüsib erinevaid tervisenäitajaid, et soovitada sobivat puhkeaega enne järgmist treeningut.“
Kuigi rasvunud inimeste osakaal Eestis on murettekitavalt suur, võib järjest enam populaarsust koguv „jooksuhullus“ aidata seda vähendada. Tervislikke muutusi saab teha siis, kui inimene saab aru, et midagi on vaja muuta – just sealt algabki liikumine parema enesetunde ja tervema elu suunas.
