Alates 2017. aasta jaanuarist Klubi Tartu Maraton turunduse- ja kommunikatsioonijuhi kohuseid täitev Tanel Rungi (24) on enam kui veendunud, et spordiürituste korraldusmeeskonnas töötamise suurim eeldus on teadmised ja, mis veel tähtsam, huvi spordi vastu.
Põltsamaalt pärit ja 2012. aastal sealse gümnaasiumi lõpetanud Rungi siirdus esialgu õpinguid jätkama Maaülikooli metsanduse erialale, kuid karjäär loodusteadustes jäi üürikeseks. „Eks see selline avantüristlik käik oli. Oled 19-aastane, täpselt ei tea, mida tahad. Peaasi, et mingi paberi kätte saab,” tunnistab noormees tagantjärele. „Tahtsin juba tookord ajakirjandust õppima minna, kuid ei saanud sisseastumiskatsete ajal Eestis olla ja valisin metsanduse. See polnud minu ala.”
Bakalaureusekraadi soovitud ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialal sai Rungi 2017. aasta kevadel, kuid õpingute vahepeal tuli Eesti mehe kohuseid täita ajateenistuses. „11 pikka kuud veetsin kaitseväes, aga seal sai ka õnneks enam-vähem erialast asja tehtud. Toimetasime Sõdurilehte ja tegime videolugusid. Selline propagandavärk, midagi andis ikka juurde,” kirjeldab Tartu maratoni pressipealik aega riigikaitseteenistuses. „Pärast seda läksin ERR-i sporditoimetusse kaheks kuuks praktikale ja hiljem tegin neile umbes pool aastat Lõuna-Eesti piirkonnast kaasautorina lugusid.”
Sügav huvi spordi vastu andis eelise
Praegusel ametikohal asus Tanel tegelikult tööle juba ülikooliõpingute kõrvalt. „Käisin veel koolis, kui nägin kuulutust, ja otsustasin kandideerida. Rohkem sportlikust huvist saatsin avalduse ning üllatuslikult kutsuti vestlusele ja proovitööle.” Proovitöö oli Worldloppeti peakontori avamine ja pressiteate koostamine. Kuna Rungi varasem töö- ja praktikakogemus oli pigem ajakirjanduslik, ei olnud tal erilisi ootusi ega eeliseid. „Kindlasti oli kandidaatide seas CV järgi palju kõvemaid nimesid, aga nagu näha, siis see, mis on paberil, ei loe midagi. Arvan, et spordivaldkonna tundmine ja eri alade harrastamine on selle töökoha A ja O ning see on ka põhjus, miks mind sellele ametikohale valiti.”
Sporti teeb hooti
Kuigi praegu kommunikeerib Tanel jooksu-, ratta-, suusa- ja rulluisuvõistlusi, on talle kõige südamelähedasem ala hoopistükis tennis. „Tennist olen ise harrastaja tasemel mänginud ja eks see mulle endiselt number üks ala on. Tennis on sport, millest ma kõige rohkem tean ja mida enim jälgin.” Rungi sõnul ei saa kahjuks enam öelda, mitu korda nädalas ta tennist mängib, vaid pigem, mitu korda kuus. „Lihtsalt ei jõua,” sõnab noormees ja lisab, et alati, kui ta tenniseväljakut väisab, süttib tuluke tema silmades.
Samas pole ka jooksmine maratonivõistluste sõnumiseadjale võõras. „Mul käib sporditegemine rohkem nagu tsüklitega. Ma kas teen väga kõvasti trenni – jooksen harrastaja kohta 100 kilomeetrit nädalas – või ei tee üldse. Praegu on selline periood, kus ma väga pole teinud, aga jooksmisega olen tegelikult tegelenud juba pikemalt.”
Mõistab eneseületajaid
Enne kui jõuan küsida, kas Tanel ka maratonidistantsi läbi on jooksnud, sõnab jutuhoogu sattunud intervjueeritav: „Umbes viis aastat tagasi olin ma nii äge tüüp, et olin trennis jooksnud kõige rohkem ehk 15 kilomeetrit, aga siis läksin maratoni jooksma! Olin 18–19, selline noor kukk, ja mõtlesin, et mis see siis ära ei ole! (naerab) Pärast 30. kilomeetrit sain sellise haamriga vastu pead ja lõpp oli väga raske. Nüüd rahvaspordi korraldustiimis olles saan aru, miks inimesed seda teevad. Minu jaoks oli kõige vägevam tunne finišis. See lõpusirge ja saavutuse tunne, kui oled neli tundi kuskil rajal tiksunud … see on võimas.”
Kui jooksnud on Rungi peamiselt selleks, et püsida või saada heasse vormi, siis tennist ja korvpalli mängib ta naudingu pärast. „Nende spordialade vastu on mul tõeline kirg. Tõesti meeldib, on fun ja annab enesega rahulolu.”
Hindab sportlase karismat
Suurim eeskuju spordimaailmast on 24-aastasele harrastussportlasele tennisist Andy Roddick. „Sportlastega on mul selline kiiks, et mulle väga meeldib karisma. Mind väga ei huvita, kas tennisist on väljakul džentelmen, pigem paeluvad sellised pahad poisid, kes kohtunikega vaidlevad, reketeid lõhkuvad ja on muidu emotsionaalsed tüübid – Roddick seda kahtlemata oli. Võib-olla sellepärast, et ise olen tennist mängides samasugune, et reket käes ei püsi vahepeal.”
Mitu reketit ise katki löönud oled?
„Nüüd peab hakkama lugema … (loetleb sõrmedel) viis või kuus aastat pole ühtegi löönud, olen välja kasvanud sellest, aga puberteedieas oli tavaline taks, et igal aastal umbes paar tükki. (naerab) Neli-viis reketit sai põhikoolis kindlasti puruks löödud. Ühesõnaga nende temperamentsete sportlastega on selline samastumisefekt.”
Rungi usub, et spordifanaatikuna oskab ta näha nüansse, tunneb sporditerminoloogiat ja oskab küsida õigeid küsimusi. Kõik see toob talle tänases ametis korvamatut kasu.
Puhkuseks veel mahti pole
Loo kirjutamise ajal oli äsja lõppenud 11. Tartu rulluisumaraton, kuid Tanelile sellega mingit pingelangust ei kaasnenud. 24. septembril toimus juba 20. Tartu rattamaraton ja napid kaks nädalat hiljem, 7. oktoobril, kuues Tartu linnamaraton. „Kahe järgmise võistluse vahe on kaks nädalat. Neid tuleb paralleelselt promoda.”
Kõige kiirem aeg kommunikatsioonijuhi töös on mõistagi üritusele eelnev nädal ja suurvõistluse päev. „Võtame näiteks viimase rulluisumaratoni päeva – kaks tundi enne starti jõudsin võistluspaika ja vaatasin üle pressitelgi, seejärel hoolitsesin, et ajakirjanike logistiline plaan oleks paigas, sõidutasin ka ise ajakirjanikke, foto- ja videomehi, kes saavad rajalt kaadreid võtta, samal ajal tegin ise Facebooki laivi.”
Pressiesindaja peab aga esimeste finišiks kindlalt kohal olema, et nood kinni püüda ning autasustamisele ja pressikonverentsidele suunata. „Rullil oli näiteks kohe autasustamine. Võtsime kolm esimest meest, lätlase ja kaks eestlast, ja parima naise, kes siis rääkisid publikule ja pärast ajakirjanikele. Siis on veel vaja fotod kätte saada, kirjutada pressiteade nii inglise kui eesti keeles. Üldistades on see organiseerimistöö.”
Suusamaratoni võlu ja valu
Jaanuaris tööle asudes sai Rungi kohe korraliku karastuse suusamaratoni korraldamise ja kommunikeerimise näol. „Suusamaraton on meie eksam ja nagu me ise ütleme, kapriisne pärl. Ta on kõige prestiižsem ja kõige tuntum, aga valmistab ka palju peavalu. Suusas ei sõltu kõik ainult meist, aga inimesed sellest tihtipeale aru ei saa. Kui ülejäänud ürituste puhul on reklaam ikka reklaam ja kommunikatsioon käib plaani järgi, siis suusas tuleb nii palju eksprompt-asju ja paljud probleemid tuleb spontaanselt lahendada,” analüüsib Rungi suusamaratoni valukohti. „Ka finantsiline pool on keeruline. Kui üritus jääb lumepuuduse tõttu ära, tagastame 50% osalustasust selleks, et saaksime järgnevatel aastatel võistlust ikkagi korraldada.” Tanel tunnistab, et suusamaraton võib paratamatult nii talle, kui teistele korraldustiimi liikmetele tuua nn tühja tööd, kuid väike pinge käib asja juurde ja sellega tuleb harjuda.
Kokkuvõtteks ütleb Klubi Tartu Maratoni turunduse- ja kommunikatsioonipealik Tanel Rungi: „Spordiürituste korraldustiimis töötamise suurim eeldus on valdkonna tundmine, sügav huvi ja aktiivne eluviis.”
Mukunga sokijooks oli taevast kukkunud turunduspärl
Tanel Rungi meenutab Mukunga võitu 35. jooksumaratonil: „Mäletan, et sõitsime ajakirjanike, video- ja fotomeestega ühte teeületuskohta, kus mehed saaksid pildistada, ja siis nägime, et pagan, kus selle mehe tossud on! Mehel olid sokis augud ja ta jooksis kruusatee, kivise kruusatee peal! Saime kohe aru, et siit tuleb lõpuks äge lugu. See tõi meedias meile väga palju tähelepanu. Põhiteema oli ikkagi see, kuidas mingi sokis mees siin meie olümpiameestele ära teeb (naerab). See oli ikka väga fun, helistati igalt poolt maailmast ja küsiti, et mis teil seal nüüd toimub, mingi vend võitis sokkides kõiki teisi nelja minutiga, ole hea saada pilti, ma teen nupu!”
Friday Night Run
Tartu linnamaraton, endine sügisjooks, tuleb kuuendat korda. Jooksu raames on Klubi Tartu Maraton korraldanud neljakilomeetrise jooksu, mis peaks Rungi sõnul jääma võimalikult kaugele võistlusest, konkureerimisest ja võistlusmomendist. „Jooksule eelneb tunnine NÖEP-i kontsert ja siis saavad kõik soovijad vingetel Tartu sügistänavatel kerge jooksu teha. Võistleja saab ise valida, kas jookseb ajavõtuga või ilma, aga see pole võidu peale jooks. Eesmärk on murda karmi rahvaspordiürituse müüti ning teha lõbus ja meelelahutuslik sündmus.”
TANEL RUNGI
Sündinud: 23. märts 1993
Ametikoht: Klubi Tartu Maraton turunduse- ja kommunikatsioonispetsialist
Läbitud maratone: 1 (Taneli esimene jooksuvõistlus oli kohe maraton!)
Lemmikspordialad: Tennis, korvpall ja jooksmine
Lõhutud tennisereketeid: palju
Lemmiksportlane: Andy Roddick
Järgmised Tartu maratoni suurvõistlused: Tartu linnamaraton (7. oktoober), Tartu maraton (18. veebruar 2018)
Tekst: Virgo Agan