Seni Tartu jooksumaratoni nime all tuntud jooksusündmus kannab sellest aastast nime Tartu maastikumaraton, mis toimub tänavu 13. mail. Praegu aga heidame korraks pilgu selle spordivõistluse ajalukku.
Kuidas sündis Tartu jooksumaraton?
1982. aastal ilmavalgust näinud Tartu rattarallit saatnud edust ja jooksusõprade survest tulenevalt sündis 1983. aastal Tartu sügisjooks. Tollaste otsustajate meelest pidi jooks toimuma kindlasti linnas nagu teised maailmakuulsad jooksumaratonid. Nii hakkaski poolmaraton kulgema läbi Tartu linna: start anti kesklinnas Emajõe ääres ja finišipaigaks sai Tartu Ülikooli staadion. Jooksuüritus sai kohe ülipopulaarseks ja järgnevatel aastatel oli poolmaratoni põhidistantsil üle 1000 osavõtja, kellele lisandusid veel jooksjad 10 ja 4 km distantsidelt.
Aastate jooksul aga tekkis vajadus muudatusi teha ja 1999. aasta sügisel toimus viimane Tartu sügisjooks, aga seda juba uuel trassil, mil linnamiljöö ja asfaltkattega rada vahetati Lõuna-Eesti looduse ja suusamaratoniga seotud kohtade vastu. Aastal 2000 viidi jooks sügisest kevadesse ja sellele pandi nimeks Tartu jooksumaraton, põhidistantsiga 23 km, lühike distants 10 km. 2004. aastal lisandus programmi ka 10 km kepikõnd, mis sai Eesti esimeseks kepikõnniürituseks ja leidis kohe ka oma osalejaskonna. 2007. aastast saab läbida ka 23 km kepikõndi.
Uus rajarekord joosti sokkides
Mullu võttis Tartu jooksumaratoni programmilistest üritustest osa rekordiliselt 10 205 jooksjat ja kepikõndijat. Suurimat kõneainet pakkus keenialane Mukunga Wachira, kes saavutas 23 km distantsil esikoha ja läbis raja sokkides.
Wachira ülekaal teise ja kolmandana lõpetanud Roman Fosti ja Raido Mitti ees oli mäekõrgune – Eesti mehed kaotasid keenialasele enam kui nelja minutiga. Muuhulgas püstitas Wachira ka uue rajarekordi 1:13.23. „Jooksin sokkides, kuna andsin oma jooksujalatsid kellelegi hoiule ega saanud neid õigel ajal tagasi. Alguses oli üpris raske, eriti asfaldil, kuid maastikul oli päris hea joosta ja lõpus olin juba ära harjunud,”rääkis Mukunga pärast jooksu.
Jooksumaratonist sai maastikumaraton
Tänavu kannab endine Tartu jooksumaraton uut nime – Tartu maastikumaraton. Miks nii? Võistluste direktori Indrek Kelgu sõnul on nime muutmine eelkõige seotud jooksu toimumisega maastikul. „Jooksumaraton ei leidnud inimeste hulgas paraku sellist kasutust, nagu lootsime, sest rahvasuus nimetati seda näiteks kevadjooksuks või kevadiseks Tartu jooksuks. Kuna soovime selgemalt väljendada jooksu iseloomu – maastikul toimuv jooks –, siis sellest tulenevalt otsisimegi lahendust, mis aitaks osalejatel selle jooksu isikupära ja nime paremini kokku viia,”ütles Kelk.
Olulise uuendusena lisandub Tartu maastikumaratoni programmi 23, 10 ja 5 km distantside kõrvale ka täispikk ehk 42 km maratonidistants. 42 km rada kulgeb sarnaselt 23 km-ga Otepää ja Elva vahel (10 ja 5 km distantsid joostakse Elva külje all).
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: Klubi Tartu Maraton / Ardo Säks
