„Oleme triatlonivõistluste korraldamisega tõeliselt maailmakaardil!” rõõmustab seitse aastat tagasi Eesti Triatloni Liidu presidendiks valitud valgamaalane Margus Lepik.
Suvi tuleb presidendi kinnitusel tegus – ametlikus võistluskalendris on kirjas üle poolesaja ürituse, kõige krooniks IRONMAN Tallinnja Euroopa meistrivõistlused Tartus. „Paljud spordihinged teevad väiksemaid võistlusi ainult oma kogukonnale, mis ei pruugi meie kanalites kajastuda. Taseme poolest on need täpselt sama head, soovitan võimalusel osaleda,” märgib Lepik.
Eestis on triatlon noor ala
Kui Margus Lepik 20 aastat tagasi triatloni juurde tuli, toimusid jõukatsumised pigem nii-öelda pereürituse formaadis metsas järve ääres. „Arengule tagasi vaadates on toimunud väga suur hüpe, kuigi ala on Eesti mõistes üsna noor, alles mõni aasta tagasi tähistasime 30. aasta möödumist esimesest võistlusest,” nendib ta.
Margus Lepik
Kohtunike ja vabatahtlike oluline roll
Võistluste õnnestumiseks on väga suur roll kanda nii kohtunikel vabatahtlikel. „Mina korraldan Valga triatloni, kus saame hakkama paarikümne abilisega, kuid mastaapne IRONMAN vajab vähemalt 2000 paari töökäsi. Tegevusi on palju alates rattaraja turvamisest, vahetusaladest, teeninduspunktidest kuni staabini välja.”
Triatloni kohtunikuks võib saada iga vähegi sporti armastav soovija. „Üldiselt on meie kohtunikud kas ise alaga tegelenud või näiteks laste kaudu seotud, kuid see ei ole kindlasti eeldus. Kui tahe on olemas, tuleb endast meile märku anda ja juhendame edasi. Vastavaid ametimehi läheb võistlustel üldiselt väga palju vaja, sest nii alasid kui jälgimist vajavaid nüansse on arvukalt. Olümpial ulatub atesteeritud kohtunike arv sajani, väiksematel võistlustel kümneteni, lisaks abikohtunikud,” toob Lepik näite ja lisab „Mitte ühelgi eestlasel pole seni õnnestunud olümpiale kohtunikuks saada, on küll üritatud, kuid pole osutunud valituks.”
Rohkearvuline harrastajaskond
Täna elab Eesti triatlon aktiivset elu. „Meil on alates tippudest kuni noorteni väga korralik esindatus. Kaidi Kivioja sihib olümpiadistantsidel maailma kõige teravamasse tippu. Aleksandr Latinil on praegu väike vahepaus, kuid ehk üritab varsti uuesti. Eks selle aasta esimesed stardid näitavad, kas ta jätkab profina või tulevad uued mõtted. Kirill Kotsegarovi ja Marko Alberti üle on samuti hea meel, viimane on aktiivsemalt treeneritöö ette võtnud. Loodan teda ka IRONMAN Tallinna stardis näha.”
Eestlaste triatloniarmastust toetab statistika – aasta jooksul osaleb erinevatel võistlustel üle 3000 inimese, kellest ametlik litsents on enam kui 500-l. „Liidu alla kuulub tänase seisuga 23 erinevat klubi või ühendust, suurematest kindlasti 21CC, TriSmile, Tabasalu ja Tartu Ujumisklubi. Kõige väiksemates on isegi vaid kuni kolm liiget, kuid meie jaoks on kõik võrdsed,” kinnitab Lepik.
Kuigi huviliste arv näitab pidevat kasvutrendi, siis selle hüppelist suurenemist loodab Lepik just pärast tänavusi tähtsündmusi. „Jutuajamised treeneritega kinnitavad, et palju uusi treenida soovijaid on ühendust võtnud ning ratta- ja spordipoodide hooldusalad on triatlonirattaid täis,” rõõmustab ta.
Triatlonirahvas saab tuge liidult
Eesti Triatloni Liidu tegevusse panustavad kirega tegijad. „Kui keegi väsib, siis tuleb uus teotahteline inimene asemele. Koolitame, hoolitseme järelkasvu tagamise eest, aitame nõu ja jõuga ka kõige pisemaid võistlusi korraldavaid klubisid. Nõustame nii ajavõtu, võistlusalade tehnilise ülesehituse kui kohtunike poole pealt,” räägib Lepik.
„Triatloniga tõsisemalt tegeleda soovivatele noortele pöörame eraldi tähelepanu. Noortekoondis on meil kolmandat aastat. Teeme kõik võimaliku, et liikmetel oleks rahaliselt võimalik nii treenida kui võistelda. Eestis saavad nad alaga välitingimustes tegeleda kolm kuni maksimaalselt viis kuud, ülejäänud aeg tuleb viibida soojal maal. Ainult ujulas ja pukis treenides profiks ei saa ja see teeb harrastamise keeruliseks,” tõdeb Lepik.
Unistada tuleb suurelt
Presidendil silm särab ja suuri eesmärke jagub. „Maailmakarikasarja etapi korraldamiseni on meil pikk tee minna, elame Euroopa meistrivõistlused üle ja sealt saame juba järgmiseid samme seada. Tõsine soov on saata Eesti triatleet olümpiamängudele ja maailma kõige prestiižikamale ehk Hawaii võistlusele osalema. Tokyo olümpial on üks aladest teatetriatlon, kuhu me ilmselt veel ei jõua, küll aga võiks Eesti tiim edaspidi ka võistkonnana esindatud olla,” on president kindlal veendumusel.
Harrastajate kasv tõstab nõudlust ka juhendajate järele. „Kuidas treenida? Mida teha? Lihtsamaid näpunäiteid saab Eesti Triatloni Liidu veebilehelt, kuigi otseseid treeningplaane me sinna lisanud pole. Internetiavarused on neid täis, valida saab isegi distantsi järgi, milleks täpsemalt valmistuda soovid. Eestis on täna umbes 30 kvalifitseeritud triatlonitreenerit, kelle poole pöörduda,” ütleb Lepik.
NB!
Kõige ülevaatlikuma info Eesti triatlonielu kohta leiab liidu ametlikult veebilehelt www.triatlon.ee
Unistada tuleb suurelt
