Kas oled kunagi unistanud sellest, mis tunne oleks tõelise professionaalina merel seilata, teades isegi unepealt kõiki purjetamise nippe ja trikke? Selle mõtte reaalsuseks muutmine ei ole kaugeltki keeruline.
Tihti arvatakse, et purjetamist õppida on raske ja aeganõudev. Rahvusvahelise kategooria purjetamiskohtunik, Tallinn SAR juhatuse liige ning purjetamise ja väikelaevajuhtide kursuste koolitaja Madis Ausmani sõnul on tegelikkus hoopis vastupidine. Kui täiskasvanul, kes pole kunagi varem purjetamisega kokku puutunud, tekib soov alaga hobi korras tegelema hakata, võiks tema sõnul alustada interneti vahendusel, näiteks Sailing.ee purjetamiskooli veebilehel või Haven Kakumäe Sailing Centeri purjetamiskeskuse Facebooki-lehel väikesest eeltööst, kust saab aimu, mida purjetamine endast täpsemalt kujutab. „Enne purjetamisega tegelema hakkamist ei ole algajal veel põhjalikke eelteadmisi ega eeldusi vaja,” sõnab ekspert, et kõik vajalikud teoreetilised ja praktilised oskused saab juba tundidest.
Kas purjetamine sobib sulle?
Purjetamise saab oma uueks lemmikhobiks muuta üsna kiiresti, kuna Madise sõnul kestab kursus tavaliselt kolm kuni neli õhtut. „Tundides selgitatakse purjetamise algtõdesid ja tehakse läbi ka põhilisi manöövreid,” sõnab ta, lisades, et tegelikult õpitakse purjetamist ja saadakse selles üha paremaks kogu elu jooksul. „Iseseisvalt merele minna saab juba see, kes tunneb end turvaliselt.”
„Purjetamiskool on mõeldud täiskasvanutele, kellel on tekkinud huvi purjetamise vastu ja kes soovivad seda õppida ning sellega tegelema hakata, ” ütleb Lenne Jalajas Sailing.ee purjetamiskoolist. „Samuti sobib see neile, kes on omandanud väikelaeva juhtimisõiguse, aga sooviks rohkem just purjetamise praktilist poolt treenida. ”
Otse merele!
Algajate purjetamistunnid kestavad kokku neli järjestikust päeva ja korraga ollakse merel kolm tundi. „Sailing.ee purjetamiskooli klassituba asubki merel ning vee peale minnakse kohe, kui kaldal on esmased ohutus- ja ettevaatusabinõud selgeks tehtud,” lisab Lenne. „Iseseisvalt saabki merele minna juba pärast kursuse läbimist. See, kes veidi rohkem kardab, on esimeseks korraks ka juhendaja kaasa palunud. Mereleminekuks peab vähemalt üks paadisolijatest aga kindlasti omama väikelaeva juhtimisõigust ja ka raadioluba. Meie purjetamiskoolis neid pabereid ei paku, vaid keskendume reaalselt purjetamisele ja selle õppimisele. Teeme selgeks tuule suunad, manöövrid ja loomulikult ka ohutuse merel,” märgib ta. Sailing.ee kursuse lõpetaja saab purjetamiskooli diplomi, mis ei ole aga väikelaevajuhi tunnistus.
„Lisaks purjetamise algõppele on võimalik läbida ka jätkukoolitus, kus tavapurjedele lisanduvad veel spetsiifilisemad spinnaker- ja gennaker-purjed. Kõige tipuks saab osa võtta ka navigatsioonikursustest,” jagab Lenne infot, lisades, et viimane neist hõlmab paberkaardi järgi navigeerimist Soome saarestikus ja ka põnevust pakkuvat purjetamist ööpimeduses.
„Tasub silmas pidada, et konkreetselt jätkukursusele ei ole mõtet tulla enne algkursuse läbimist, kuna selles õpitakse juba väga spetsiifilisi purjetamisega seotud asjaolusid. Navigatsioonikursusele võib aga oma kogemuste- ja teadmistepagasi täiendamiseks tulla igaüks, ka ilma igasuguste algteadmisteta. Erinevaid professionaalseid kursusi läbides saab juba väga kindla teadmise, kas purjetamine üldse on sinu ala ning kas oled pigem pühapäevapurjetaja või tahaksid tasapisi ka juba võistluspurjetamise poole liikuda,” ütleb Lenne.
Alata võib puhta lehena
Esmaste purjetamiskursustega võib liituda täiesti puhta lehena. „Enda elu veidi kergemaks tegemiseks võiks aga vähemalt mõningaid purjetamistermineid eelnevalt teada,” märgib Lenne. Asjatundja sõnul on kursused tihtipeale väga intensiivsed, kus korraga jagatakse palju infot ning samal ajal ka reaalselt purjetamisele keskendumine võib lihtsalt öeldes pea segamini ajada. „Samas pole kedagi, kes hakkama ei saaks, kui tahe ja motivatsioon on olemas.”
Purjetamistundidega liitudes varustuse pärast muretsema ei pea, sest selle eest hoolitsevad Madise sõnul kursuste korraldajad. „Meie purjetamiskool pakub omalt poolt näiteks purjetamiseks spetsiaalseid pükse ja jopesid ning loomulikult päästeveste,” täpsustab Lenne. „Õpilasel endal tuleb aga alati kaasa võtta päikeseprillid, sportlikud jalanõud, müts ja kindad. Kui soovid aga oma riideid kasutada, siis sobivad väga hästi suusatamiseks mõeldud mäepüksid ja -jope.”
Miks saada purjetajaks?
Purjetamise positiivsetest külgedest rääkides toob Madis välja mõõduka füüsilise ja vaimse koormuse ehk see sportlik hobi aitab harrastajat nii sisemiselt kui ka väliselt vormis hoida. „Lisaks annab purjetamine väga tugeva meeskonnaga arvestamise kogemuse ja õpetab selle olulisust.”
Ka Lenne toonitab, et purjetamise peamine eeldus on valmisolek meeskonnatööks, aga lisaks ka ujumisoskus, tugev tahe purjetamisega tegeleda ja ilmastiku mitte kartmine. „Purjetamine mõjub eelkõige tervisele positiivselt ja aitab mõtteid puhastada praeguses liigagi mürarohkes ühiskonnas,” lisab ta.
Madise sõnul sobib purjetamine kõigile ja põneva asjaoluna toob ta välja, et kui alaga tegelevad elukaaslased ühiselt, toob see esile suhte tõelise olemuse. „Kindlasti ei ole purjetamine individuaalhobi,” täiendab Lenne. „Selle võiks tegeleda ikkagi seltskonnaga koos – olgu siis kahekesi või isegi kümnekesi. Soolopurjetajad on erilised inimesed ja neid leidub vähe.”
Purjetamise kõige levinumad müüdid
Purjetamine on keeruline. Purjetajate endi sõnul tundub ala keeruline ainult seni, kuni seda ise proovitud ei ole.
Purjetamine on ohtlik. Kõiki ohutusnõudeid järgides (jäta meelde: reeglid, soovitused ja päästevest!) saab merel seilamise maksimaalselt turvaliseks muuta.
Purjetamine on kulukas. Jah, luksusjahid võivad tõesti vaid maailmakuulsate staaride pärusmaaks jääda. Purjetamine rendijahtidel või kaasomanduses olevate jahtidega ei ole aga asjatundjate kogemuse põhjal kulukam kui näiteks mäesuusatamise, surfi või tennisega tegelemine.
Tekst: Kairit Kütt
