Me armastame sporti ja sellega kaasnevat meelelahutust, võistlusmomenti ja pinget, adrenaliini ja energiat.
Kuid paljusid spordialasid saadab paratamatult risk eluohtlikult vigastada saada või kurvemal juhul hukkuda. Mitu andekat sportlast on jätnud elu armastatud alal võisteldes. Kuigi risk on kõige suurem just mootorispordialadel, on surmaga lõppenud õnnetusi juhtunud ka pallimängudes ja isegi golfis. Vaatame viit tragöödiat eri spordialadelt ja selgitame, miks need juhtusid.
Ayrton Senna traagiline õnnetus Imola ringrajal
Kolmekordse vormel 1 maailmameistri Ayrton Senna surm 1. mail 1994. aasta San Marino GP-l on üks kohutavamaid õnnetusi, mis mootorispordis aset on leidnud.
Mis juhtus?
Tegemist oli väga musta nädalavahetusega: reedesel katsel tegi raske avarii Senna kaasmaalane Rubens Barrichello, kes viidi teadvusetult haiglasse, ning laupäevasel kvalifikatsioonil hukkus austerlane Roland Ratzenberger. Kaks ränka õnnetust tegid Senna äärmiselt murelikuks ja veel pühapäeva hommikul enne oma viimast starti arutas ta endise rivaali Alain Prostiga, kuidas vormelisporti ohutumaks teha. Selleni paraku ei jõutud. Juba sõidu alguses põrkasid kokku Pedro Lamy ja JJ Lehto, lennutades publikusse ja rajale palju autoosi ja vigastades üheksat pealtvaatajat. Rajakohtunikud kutsusid välja ohutusauto, et sõidutrajektoori võimalikult hästi puhastada. Turvaautoks oli Opel Vectra, mille roolis endine Itaalia võidusõitja Max Angelelli. Kuna Vectra polnud ülesandeks piisavalt võimas ja tempo aeglustus liigselt, hakkasid võidusõiduautode rehvid ohtlikult jahtuma, põhjustades rehvirõhkude languse. Pärast viit ringi ohutusauto taga jätsid Senna ja Michael Schumacher teised selja taha. Paar sõitis esimest korda pärast starti täisgaasiga läbitavasse Tamburello kurvi ja Senna taga sõitnud Schumacher märkas, et rivaali auto põhi puudutas raja ebatasasuste tõttu asfalti. Samuti on sakslane hiljem tunnistanud, et Senna auto näis väga ebastabiilne. Järgmisel ringil kaotas brasiillane samas kurvis auto üle kontrolli, kihutas kiirusega 300 km/h rajalt välja ja rammis betoonseina. Senna suutis hoo pidurdada kiiruseni 200 km/h, kuid sellest ei piisanud.Williamsi auto esiratas koos vedrustusega lendas Sennale vastu pead, tappes 34-aastase vormelilegendi kohe.
Mis avarii põhjustas?
Päris lõplikku tõde välja selgitatud pole. Mõnede arvates oli avarii põhjustatud jahtunud rehvidest, teised jälle leiavad, et raja kate oli Tamburello kurvis liiga ebatasane ja seetõttu purunes Senna auto vedrustus. Samuti oli brasiillase Williamsi roolilatt purunenud ja hilisem uurimine tõestas, et seda oli Senna soovil ümber ehitatud, et sõitjal oleks rohkem ruumi. Veel on räägitud rajal lebanud detailist, millele otsa sõitmine võis auto teelt välja paisata. Küsimärgid on tänase päevani õhus, kuid halbade juhuste kokkulangevuse tõttu kaotas spordimaailm ajaloo ühe andekama võidusõitja. Pärast Senna surma on F1 teinud mitu sammu edasi, et sõitjate elusid säästa. Lisaks kaelatugedele ja tugevamatele keredele lisati viimase uuendusena vormelitele turvapuur, mille eesmärk on kaitsta sõitjate päid lendavate esemete eest. Uue lahenduste väljanägemist on palju kritiseeritud, kuid Senna õnnetusele tagasi vaadates tekib küsimus, et miks tehti seda alles nüüd.
Wouter Weylandti hukkumine 2011. aasta Giro d’Italia velotuuril
Jalgrattavõistlustel on viimase 120 aasta jooksul hukkunud üle 100 võistleja. Üks viimase aja šokeerivamaid õnnetusi juhtus 2011. aasta Giro d’Italia velotuuril, kuhu jättis elu 26-aastane belglane Wouter Weylandt.
Mis juhtus?
Rattur hukkus tuuri kolmandal etapil Passo del Bocco laskumisel. Seal on palistatud kitsavõitu teelõik, mille vasakut serva piirab kivimüür. Suurel kiirusel selja taha vaadanud Weylandt puudutas vasaku pedaali või juhtrauaga müüri ja kaotas ratta üle kontrolli.
Weylandt sõitis tol hetkel üksinda umbes 20-pealise jälitajategrupi eesotsas. RadioShacki ratturi Manuel Cardoso sõnul vaatas Weylandt just enne kukkumist üle vasaku õla tagasi.
Belglane kukkus tugevalt näoga vastu maad ja kuigi meedikud jõudsid kohe sündmuspaigale, ei suudetud teda päästa.
Mis kukkumise põhjustas?
Nii kurb kui see ka pole, on Weylandti õnnetuse kõige tõenäolisemaks põhjuseks ohutusreeglite eiramine ehk suurel kiirusel üle õla vaatamine.
Laskumistel võib ratturite kiirus olla kuni 100 km/h. Sellise hoo juures tuleb säilitada keskendumine ja vaadata ettepoole. Väikseimgi möödalask võib sõitja sadulast paisata.
Marc-Vivien Foè surm rahvusvahelisel jalgpallimatšil
Kameruni jalgpallikoondislase Marc-Vivien Foè ootamatu kokkuvarisemine ja traagiline surm 2003. aasta konföderatsioonide karikaturniiri poolfinaalkohtumises Kolumbiaga vapustasid spordimaailma.
Mis juhtus?
Prantsusmaal Lyonis toimunud mängu 72. minutil üksinda keskväljal seistes teadvusetult murule varisenud 28-aastane Foè viidi kanderaamil kohe staadioni esmaabiruumi, ent arstide kolmveerand tundi kestnud püüded tema elu päästa ei kandnud vilja. Lahkamine näitas, et jalgpallur suri südamerikke tagajärjel.
Äkksurmade arv jalgpallis on aastate jooksul kasvanud, mistõttu on just pärast seda traagilist juhtumit hakatud rahvusvahelistel mängudel ohutusnõuetele rohkem tähelepanu pöörama – näiteks peab varumeeste pingil istuma arst või tiimiliige, kes oskab kasutada elektrilist südamestimulaatorit. Samuti on jalgpallurite tervisekontrollide sagedus märkimisväärselt tihenenud ja nende kvaliteet paranenud.
Pesapallur Raymond Chapmani tappis vastase visatud pall
29-aastane Cleveland Indiansi mängija Chapman hukkus traagiliselt, kui vastaste söötja visatud pall tabas teda täiskiirusel pähe.
Mis juhtus?
1920. aasta 20. augustil tabas New York Yankeesi söötja Carl Maysi vise Chapmani pähe, mille tulemusena mees kokku varises. Pall tabas ameeriklase koljut nii kõvasti, et söötja Mays arvas, et Chapman sai pallile kurikaga pihta. Pesapallur suutis küll veel jalule tõusta ja teiste abiga väljakult ära jalutada, kuid ei rääkinud enam selgelt. Chapman suri saadud vigastustesse 12 tundi hiljem New Yorgi haiglas.
Mis õnnetuses põhjustas?
Toona oli pesapallis söötja ülesanne pall võimalikult räpaseks teha, et lööjal oleks seda raskem märgata. Selleks määriti palli muda, lagritsa ja tubakavedelikuga. Väidetavalt palle isegi lõhuti, lõigati ja lihviti liivapaberiga. Chapmani surma põhjuseks arvatakse asjaolu, et ta lihtsalt ei näinud palli ega jõudnud reageerida.Ta on ainus Major League Baseballi mängija, kes on surnud mängu ajal saadud vigastusse.
Pärast traagilist õnnetust kehtestati pesapallis uus reegel: määrdunud pall tuleb kohe välja vahetada. Samuti hakati arutlema lööjate kiivri (batting helmet) vajaduse üle, kuid see reegel kinnitati alles 30 aastat hiljem.
Nodar Kumaritashvili kelguõnnetus 2010. aasta Vancouveri taliolümpial
21-aastane grusiin Nodar Kumaritashvili kaotas treeningsõidul kelgu üle juhitavuse ja hukkus.
Mis juhtus?
Kumaritashvili kaotas väga kiirel rajal kelgu üle juhitavuse ja paiskus terasest rajapiiretesse. Grusiin liikus õnnetuse hetkel 143 km/h.Meedikud jõudsid kohe kelgutaja juurde, kuid noormees suri saadud vigastustesse Whistleri haiglas.
Miks õnnetus juhtus?
Ametliku aruande sõnul vastas võistleja kelk rahvusvahelistele nõuetele. Küll aga heidetakse korraldajatele ja rajaehitajatele ette, et rada oli ettenähtust märksa kiirem. Kõige värskem leid pärineb 2013. aastast, kui California ülikooli professor Mont Hubbard väitis, et Kumaritashvili võis kelgust välja paiskuda raja ebatasasuse tõttu.
ISLE OF MAN TT– üks ohvriterohkemaid võidusõite terves ajaloos
Isle of Mann TT on mootorrataste võidukihutamine, mida peetakse alates 1907. aastast Mani saarel Snaefell Mountain Course’i ringrajal. Läbi aegade on seal hukkunud 257 motosportlast. Mootorrattad kihutavad kitsastel teedel kohati kiiremini kui 320 km/h ja ihukarvad tõusevad püsti juba võistluse videomaterjali vaatamisest!
Turvalisus ennekõike
Igal spordialal on omad ohud, kuid õnneks on traagilised juhtumid pigem erandid. Nii karm kui see ka pole, tuleb tõdeda, et iga õnnetusjuhtum viib meid turvalisema spordi poole. Meeles tasub pidada, et ohutusnõuded pole kirjutatud asjata, turvavarustus võib päästa elu ja tervisekontrolli tasub võtta tõsiselt. Pole vahet, kas oled mootorrattur, jalgrattur või harrastussportlane – turvalisus ennekõike!
Tekst: Virgo Agan
