Kindlasti tead mõnda inimest, kes kogub marke, postkaarte või midagi muud põnevat. Kuid kas tead kedagi, kes kogub maratone? Tuleb välja, et Eestis on selle põneva ja füüsilist vastupidavust nõudva hobi harrastajaid omajagu. Püüdsime veel enne Tallinna Maratoni kinni neist neli ja palusime oma pöörasest hobist rääkida.
Aktiivse eluviisiga inimestel on sageli unistus läbida elus vähemalt üks jooksumaraton. Maratonikoguja Ergo Meier on selle unistuse täitnud juba üle 190 korra. Oma esimese maratoni jooksis Ergo 1998. aastal. Sellest ajast saadik on mehel jäänud maraton jooksmata vaid kahel aastal: 2000, kui tuli esimest korda jooks katkestada, ning 2006, kui Tallinnas maratoni ei toimunud.
Kogutud maratonide hulgaga astub Ergo kõrvale tema sõber Meelis Koskaru, kellel on samuti läbitud üle 190 maratoni.
Pikad distantsid ei ole aga ainult meeste rida. Maratonikogujate seas on palju tublisid naisi, kes tugevamale sugupoolele sugugi alla ei jää. Ulvi Lond ja Marika Roopärg on kaks eeskujulikku õrnema soo esindajat, kes ei löö risti ette ühegi jooksu ees. Ulvil oli enne Tallinna Maratoni kogutud maratone 72 ning Marikal 134 ja mõlemal naisel on plaanis joosta sel aastal nii mõnigi maraton lisaks.
Kes on maratonikoguja?
Maratonide kogumine jääb ilmselt paljudele arusaamatuks ja inimesele, kellel jooksupisikut ei ole, jääbki selline asi mõistmatuks. Ergo seletab lihtsalt, et maratonikoguja on jooksja, kes võistleb iseendaga, ning teeb seda endale sobival ajal ja kohas. Ainus eesmärk on läbitud maraton kirja saada.
Ergo hakkas ennast maratonikogujana tundma alles siis, kui lähenes 100. maraton. „See tekitas hasarti ilus ümmargune number kiiresti täis saada,“ räägib mees.
Lisaks kirjasaadud maratonidele hindavad jooksjad saadud emotsioone, mida tekitavad põnevad rajad linnas või metsas ja motiveerivad jooksukaaslased, kellest võivad saada sõbrad kogu eluks.
Marika peab maratonide kogumist aga elustiiliks, sest seda on võimalik harrastada aasta ringi. Lisaks on jooksmine aidanud Marikal leevendada migreenihoogusid, mis olid enne jooksuga tegelema hakkamist väga sagedased.
Aastaga 100 maratoni
Meelis Koskaru on üks nendest maratonikogujatest, kes teeb EV 100 raames Eestile sportliku kingituse ning jookseb 100 maratoni. 100 maratoni läbimine tähendab muude kohustuste kõrvalt keskmiselt kahte maratoni nädalas. Septembri lõpus on tal läbitud tänavu juba 70 maratoni ja minna veel 30. Kindel on see, et 100 tuleb täis, sest Meelis ei jäta kunagi midagi pooleli.
EV 100 Tallinna Maraton
Keegi neljast maratonikogujast ei jäänud kõrvale tänavusest Tallinna Maratonist, mis oli sel aastal pidulikum kui kunagi varem. Kogenud jooksjatena hindavad meie loo maratonikogujad kodust jooksuüritust kõrgelt. „Tallinna Maraton on kodune võistlus ja minu arvates parim maraton, kus seni osalenud olen,“ tõdeb Meelis, kellel jäi kuupäevade kattumise tõttu jooksmata Vilniuse maraton, kuna prioriteet on joosta kodus.
Kuigi Ulvile on südamelähedasemad väiksemad jooksuvõistlused, kus kõik tunnevad kõiki, leiab ta, et suurvõistlustel on oma võlu. „Kuna maraton toimub ühel ringil, siis näeb ka linna. Kohal on peaaegu kõik jooksusõbrad ja -tuttavad, keda muidu ei näe, ja kuna osalejaid on palju, siis ei ole sa rajal kunagi üksi,“ jagab Ulvi mõtteid Tallinna Maratonist.
Marikale oli Tallinna Maraton number üks maraton, mida kindlasti vahele jätta ei saa. „Tegu ju EV 100 juubeli maratoniga ja ei tekiks küsimustki joosta sel päeval kuskil mujal. Rääkimata sellest, et juba kolmandat aastat olen olnud tempomeister lõpuajaga 4.15,“ lausub Marika.
Alustada ei ole kunagi hilja
Jooksmisega alustades ei pea kohe maratoni eesmärgiks võtma, soov üha pikemaid distantse joosta tuleb iseenesest. Hea näide on Ulvi, kes läks oma esimesele jooksuvõistlusele 45-aastaselt, läbides 2012. aasta Tartu Sügisjooksul 10 km. Sealt sai alguse tõeline jooksukirg, sest enne seda ei olnud Ulvi jooksmisega tegelenud. 2017. aastal osales Ulvi rohkem kui 70 jooksuvõistlusel, sh 24 maratonil, mis näitab, et kui on tahtmist, siis pole piire.
Esimese maratoni meelespea
Kui plaanid esimest jooksumaratoni, siis tasub kuulata kogenud jooksjaid. Ergo soovitab esimest maratoni nautida ilma ajalisi eesmärke seadmata. „Peamine eesmärk on lõpetada füüsiliselt ja vaimselt hea enesetundega. Peale esimese maratoni läbimist on mõistlik seada järgmiseks korraks ajalisi eesmärke,“ annab kogenud maratoonar nõu.
Ulvi sõnul ei ole maratoni jooksmine võitlus elu ja surma peale – kui väsid, siis ei ole ka kõndimine keelatud. „Usun, et iga liikuva eluviisiga ja terve inimene saab maratoni jooksmisega hakkama. Tuleb võtta jõukohane tempo, rajal palju juua ning valida mugav riietus ja jalatsid, et kuskilt midagi hõõruma ei hakkaks,“ soovitab ta.
Marika sõnul on kõige olulisem esimene maraton lõpetada, siis on tõenäosus suurem, et päevakorda tulevad järgmised sama pikad distantsid. „Kindlasti ära mine maratonile järele proovimata riietes või tossudes ja uute energiageelidega,“ jagab Marika soovitusi.
Kuna maraton ja selleks valmistumine on individuaalne, siis on kõige tähtsam kuulata oma keha. „Hetke, kui oled pikaks jooksuks valmis, tunned ise ära. Pea meeles, et maraton ei ole mingi imeloom, mida karta,“ julgustab Meelis kõiki, kes maratoni joosta plaanivad.
Maratonikogujat tunned särgist
Jooksusõbrad on kindlasti märganud maratonidel naisi ja mehi, kes kannavad särke numbritega 50 ja 100. Kust need särgid pärit on?
Kommenteerib marathon100 portaali vedaja ja harrastusjooksja Janek Oblikas, kes jooksis tänavu Tallinnas oma 69. maratoni.
„Maratonikoguja Indrek Jürgenstein märkis ühel hetkel, et mõni aasta tagasi valmistatud Estonian Marathon Runners kirjaga jooksusärgid hakkavad oma aega ära elama ja hea oleks uued särgid teha. Haarasin ideest kinni ja pakkusin välja, et võiks teha ka eraldi särgid neile, kes on läbinud 50 või 100 maratoni. Nõnda särgid sündisidki ja tänaseks on nendega joostud kolm aastat. Särgi kandmise õiguse teenib välja 50 või 100 maratoni läbimisel. Tegelikult võib numbriga 100 särgi selga tõmmata oma sajandal maratonil, kuna keegi pole veel oma sajandat maratoni katkestanud.“
Maratonikogujate tegemistel saab silma peal hoida veebilehel marathon100.com.
Tekst: Taisi Kõiv
