Uneapnoe ja norskamine on hingamishäired, millest üks tekitab pikaajalisi raskeid tervisehäireid ning teine unehäireid nii patsiendile kui pereliikmetele. Selleks, et ravida norskamist ja uneapnoed, on kasutusel uuenduslik unekape.
„Paljudele patsientidele teadaolevalt on ainus uneapnoe ravimeetod hingamisfunktsiooni toetav CPAP raviseade. Samas on teadusuuringud tõestanud, et unekape on sageli sama efektiivne ravimeetod kergema uneapnoe puhul,“ ütles Sakala Unekeskuse unearst Heisl Vaher ning lisas, et kapet kasutades on võimalik ka norskamist vähendada või sootuks kaotada.
Mis on unekape?
Unekape on õhuke hambakaari kattev seade, mis asetatakse ööseks suhu. „Suus olev kape toob alalõuga ettepoole ehk neelupiirkond muutub avaramaks ja keel ei vaju enam neelu. Sel viisil on võimalik norskamine kontrolli alla saada,“ selgitas Sakala Unekeskuse unearst. Kaperavi on sobilik ka uneapnoe kergemate vormide raviks. Unearsti hinnangul võib kaaluda kaperavi ka siis, kui muud uneapnoe ravimeetodid nagu hingamisfunktsiooni toetavad seadmed ei sobi patsiendile. „Patsiendid, kellel on kodus olles kasutusel CPAP või APAP raviseade, leiavad, et kape on sobilik raviseade ka neile, kes reisivad tihti ja ei soovi suuremat raviseadet kaasa võtta,“ sõnas Vaher.
Samaaegselt kaperaviga peaks unearsti hinnangul tegelema neelupiirkonna lihaste treenimisega. Selleks on kasutusel müofunktsionaalsed harjutuskavad, mis määratakse vastava terapeudi poolt. Mida kauem ja pühendumalt harjutusi teha, seda suurem on tõenäosus norskamine kontrolli alla saada.
Unekape
Kas unekape sobib mulle?
„Juhul kui unetervist parandavad meetmed, nagu kehakaalu alandamine, alkoholitarbimise vähendamine ning suitsetamisest loobumine ei ole andnud oodatud tulemusi norskamise ja unehäirete taandumiseks, siis võib kape olla sobiv ravimeetod,“ sõnas Vaher.
Selleks tuleb pöörduda unekeskuse poole, kus määratakse vajalikud uuringud, hambad valmistatakse kaperaviks ette ning õpetatakse tegema müofunktsionaalseid harjutusi, mis hoiavad lihaseid ja limaskesta heas toonuses.
Kape kasutamise puhul on oluline ka suuhügieen, kuna seade on suus terve öö. Seega parandamata hambad, igemehaigused, reflukshaigus ning probleemne alalõua liiges vajavad eelnevalt arsti hinnangut ja vajadusel ka ravi. „Seepärast pole kaperavi võimalik ilma kogenud hambaarstita läbi viia. Unearst saab soovitada uneuuringu alusel kaperavi, kuid kape tüübi ja sobivuse määrab hambaarst,“ selgitas Sakala Unekeskuse unearst.
Mõõtmetelt on kape suhteliselt väike ja selle hooldus on lihtne, seega võtavad patsiendid antud ravimeetodit lihtsamalt omaks ning jäävad tõenäolisemalt pikaaegselt kasutama. „Kaperavi alguses võib esineda suurenenud süljeeritust ja lõualiigese hellust, kuid need kaebused taanduvad kape järjekindlal kasutamisel mõne nädala kuni paari kuu jooksul. Pikaajalisi kõrvaltoimeid kaperavil ei ole tuvastatud,“ ütles Vaher. Siiski tõi unearst esile, et kuna seade on tihedas kokkupuutes hammaskonnaga, siis igaöine seadme kasutamine või tekitada teatud muutusi hammaste asendites. Selle tõttu jääb kaperavil olev patsient kõigi kolme spetsialisti jälgimisele – unearst annab hinnangu hingamishäire võimaliku süvenemise kohta, hambaarst jälgib hammaskonna muutusi ja suunab vajadusel suuhügienisti vastuvõtule, müofunktsionaalne terapeut abistab harjutuskavade järgimisel. „Kaperavi puhul on üks olulisimaid tegureid patsiendi järjepidevus ja motivatsioon raviga tegeleda,“ sõnas unearst.
