Personaaltreenerid Marin Tiganik ja Karl Saare on elukaaslased, keda ühendab igas mõttes sportlik eluviis. Nende päevad mööduvad jõusaalis, kus mõlemate ajakava on tihedalt trennihuvilisi täis ja kuigi sageli töötavad nad samas spordiklubis, ei pruugi aktiivsed noored enne hilisõhtut üksteist kohata.
Marin ja Karl on mõlemad olnud noorest saadik aktiivsed ja tegelenud erinevate spordialadega. Kumbki ei kujutaks ette olukorda, kus trennid ei täidaks nende päevakava. Karl töötab Tallinna Sparta spordiklubis ning Gym! saalides, Marin lisaks eelmainitutele veel ka Bodylabis. Ometigi juhtub väga sageli, et noored ei pruugi terve päeva jooksul üksteist kohata või heal juhul saavad teisest saali otsast üksteisele lehvitada.
Võiks arvata, et kaks spordifänni tutvusid jõusaalis, kuid interneti ajastule kohaselt oli suur trenniarmastus juba enne silmast-silma tutvumist teada. „Instagramis olime teineteist tegelikult juba varasemalt jälginud, kuid nagu tänapäeval enamasti juhtub, siis tutvusime juhuslikult ühel peol,“ räägib Marin.
Noorest saadik aktiivsed
Nii Marin kui Karl nendivad, et sport on olnud lahutamatu osa nende elust. „Naudin seda, mida ma teen ega kujutaks oma elu teistmoodi ettegi,“ ütleb Karl. „Sport on alati olnud minu elus väga tähtsal kohal ning sellest on saanud igapäevaelu loomulik osa,“ lisab Marin.
Juba noorena olid mõlemad väga aktiivsed ning on tegelenud mitmete eri spordialadega. Marin mängis kaksteist aastat võistlustasemel võrkpalli ning tegeles ka mõnda aega tantsimisega. „Gümnaasiumi ajal lisandus võrkpallis saalitreeningutele ka kord nädalas jõusaali – eks sealt sai ka alguse minu jõutreeningute armastus,“ meenutab neiu.
Karl on samuti tegelenud väga mitmete aladega. „Ma olin lapsena täiesti püsimatu ning hüperaktiivne. Ainuke võimalus seda natukenegi vaos hoida, oli erinevate spordialadega tegeleda,“ räägib ta. Nende seas oli üheksa aastat kardisporti, kolm aastat jalgpalli ning korvpalli treeninguid ja hiljem veel viis aastat võitluskunstide praktiseerimist. „Nüüd on õnneks see hüperaktiivsus mingil määral taandunud ja alles on jäänud kaks lemmikut – jõusaal ning motokross,“ ütleb noormees.
Treenerite argipäev
Kui keegi peaks arvama, et personaaltreeneritel on võimalus oma ajakava sättida nii, et vähemalt lõunani saab mõnusalt magada, siis reaalsus on Marini ja Karli puhul hoopis teine.
Marin ärkab tavaliselt 5.30 hommikul, et süüa ja kohe jõusaali suunduda. „Annan oma hommikused trennid ning peale kliente teen tavaliselt enda oma ära,” räägib ta. Peale seda on natuke aega, et käia kodus lõunatamas, et siis kohe jälle jõusaali suunduda õhtuseid trenne andma. Tavaliselt jõuab Marin koju alles kella kümne paiku õhtul.
Karli päevad on samuti tihedad. „Ma nii tubli ei ole kui Marin, aga kuna päevas jääb alati tunde puudu, siis ma proovin ka mitte poolde päeva magada ja ärkan enamasti kuue või seitsme vahel,“ ütleb ta. Jõusaalis veedab ta keskmiselt seitse tundi ning ülejäänud päev möödub tavaliselt kodukontoris.
Sageli kohtuvadki noored alles õhtul hilja ning isegi siis pole spordifännid liiga väsinud, et treeningutest rääkida. „Kuna me ise seda niivõrd tööks ei peagi, vaid pigem hobiks, siis ikka räägime nendel teemadel päris palju,“ tõdevad nad.
Tervislikul toitumisel on oluline roll
On teada, et tervisliku eluviisi juures üks olulisemaid faktoreid on õige toitumine. Nii üritavad ka Marin ja Karl jälgida seda, mis suust sisse läheb. Kuid mõlemad nendivad, et kui ikkagi vahel tuleb mõni ebatervislikum isu, siis otseselt nad endale seda ei keela. „Patustamiseks ma ühtegi toidukorda ei nimetakski. Osad on lihtsalt rikkalikuma toitaineväärtusega toidud ja teised madalamaga,“ ütleb Marin.
Oluline on hoida oma toitumine mitmekülgne ning süüa võimalikult kõrge toiteväärtusega sööke. „Söön tavaliselt 4-6 korda päevas. Nendest kolm on suuremad toidukorrad ning ülejäänud kergemad vahepalad,“ ütleb Marin. WMina proovin võimalikult palju rämpstoitu vältida,“ lisab Karl. Noored ütlevad, et magusaisu pole neilegi võõras, kuid selle vastu aitab puuvili, proteiinibatoon või kohupiim, kuhu võib oma eelistuste järgi ka marju lisada.
Personaaltreener oskab suunata ja abistada
Paljudel inimestel võib tekkida küsimus, et miks peaks üldse võtma personaaltreeneri? Saab ju minna jõusaali ning seal oma äranägemise järgi erinevaid masinaid kasutada. „Võin omast kogemusest rääkida, et tulemused tulevad ainult siis, kui saad aru ja tead, mida trennis teed. Käisin mitu aastat trennis nii, et tegin suvalisi harjutusi ilma kindla plaanita ning tulemus ei olnud ka päris see, mis ma lootsin,“ jagab Marin. Isegi kui masinate kasutamine on selge, tasuks kooskõlastada oma treeningplaan mõne professionaaliga. „Mina soovitan kindlasti kõigil kasvõi paar treeningut läbi teha personaaltreeneriga, kes koostaks vastavalt eesmärgile treeningkava ja vaataks tehnika üle,“ lisab ta.
Oluline on hoida oma treeningud mitmekülgsed ning ideaalis võiks kombineerida jõusaali kardiotreeninguga, milleks sobib nii rattasõit kui jooksmine. „Aga kui tahad omale ilusat toonuses keha, siis peaks oma energia suunama ikkagi rohkem jõutreeningusse,“ ütleb Marin.
Elu väljaspool jõusaali
Mõlemad nendivad, et suure osa ajast veedavad nad ikkagi jõusaalis, kuid võimalusel üritavad nädalavahetused vabamad hoida, et tegeleda ka teiste meelepäraste tegevustega. Neile meeldib käia kinos, külastada erinevaid söögikohti, tegeleda motokrossiga ning käia pildistamas.
Viimase neist avastas mõni aeg tagasi enda jaoks Karl, kellel polnud tollel hetkel fotograafiast mingeid teadmisi. „Ühel kenal hommikul silmi lahti tehes tekkis välkmõte, et mul on kaamerat vaja ja sealt see alguse sai,“ ütleb noormees. „Tol hetkel ei osanud ma arvatagi, et sellest töö saab, aga nii see on läinud,“ lisab ta. Karl julgustab kõiki huvilisi fotograafiaga tegelema, selle õppimiseks on vaja ainult siirast huvi. „Mina sain YouTube’i vahendusel põhitõed selgeks ja lihtsalt hakkasin katsetama,“ ütleb noormees. „Üks parimaid soovitusi on, et mõtle, mis nurga alt enamik inimesi pildistavad ja siis pildista ise täiesti risti vastupidi,“ annab ta nõu.
Marin ja Karl käivad sageli pildistamas ning teevad seda ka jõusaalis, et hiljem postitada pildid sotsiaalmeediasse. Nende kontodelt leiab nii pilte kui videosid, kust saavad ka teised spordifännid endale inspiratsiooni ammutada.
Vaata lisaks: Marini Instagram, Karli Instagram, Karli fotod.
Tekst: Kaisa Kiriland
Fotod: erakogu
