Smuuti on hea viis muuta tervislik toitumine maitsvaks ning kiireks. Lisaks on sinna lihtne lisada koostisosi, millel on mitmeid häid omadusi. Purustades puu- ja juurviljad saame neist kätte rohkem kasulikke aineid, mis söömisel võivad kaotsi minna.
Valides oma smuuti sisse koostisosi, tasub kasutada võimalikult erinevaid puu- ja juurvilju. Nendes leidub väga palju kasulikku – valku, süsivesikuid, häid rasvu, mineraalaineid ja vitamiine, mis on kehale toimimiseks vajalikud.
Sageli arvatakse, et poes olevad mahlad on smuutidega samaväärsed, kuid reaalsuses on mahlades palju lisatud suhkruid ning puuviljade sisaldus on nendes väga väike. Sama trikki kasutatakse ka valmissmuutide puhul, kuhu lisatakse meeldivama maitse jaoks mitu lusikat suhkrut ning siirupeid. Tarbijale reklaamitakse endiselt toodet smuuti nime all, mistõttu võib inimene ekslikult teha järelduse, et tegemist on tervisliku tootega. Seetõttu on parim valmistada smuuti ise, et olla kindel koostisosades.
Väldi tehislikke suhkruid
Smuuti sees on soovitatav kasutada magustajana ainult puuvilja ennast, sest nii tarbid vaid looduslikke suhkruid. Samuti tasub mainida, et tehislikest magustajatest, nagu vahtrasiirup ja mesi, saab keha ainult suhkruid, samal ajal kui magusad puuviljad annavad lisaks erinevaid kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid. Iga smuuti sisse võiks lisada vähemalt ühe tassitäie värskeid või külmutatud puuvilju. Näiteks annavad väga magusa maitse banaan, apelsin, ananass ning mango. Tasub ka teada, et enamus jogurteid ning taimsed piimad sisaldavad samuti lisatud suhkruid. Vali tavalised lisanditeta tooted, et vältida ebatervislikke aineid.
Alati tasub smuutit enne klaasi valamist maitsta ning kui see tõesti pole piisavalt magus, siis võib äärmisel juhul lisada ühe teelusika jagu endale meelepärast magustajat. Hea alternatiivina toimivad datlid, millel on samuti magus maitse.
Lisa smuutisse juurvilju
Head vitamiinide ning mineraalainete allikad on juurviljad, mida võiks samuti smuutisse lisada. Üks lihtsamaid variante selleks on kasutada spinatit, milles on palju kasulikku, kuid samas ei jäta ta tugevat kõrvalmaitset. Sobivad ka porgandid, peedid ning kõrvitsapüree, mis annavad tekstuuri, kuid samas ei lämmata smuuti magusust.
Mõned inimesed kasutavad ka sellerit ning kurki, kuid nende helerohelise värvi järgi saame öelda, et tegemist ei ole kõige toitainerikkamate produktidega. Mida tumedam ning intensiivsem värv, seda rohkem kasulikke aineid seal sisaldub.
Valk muudab smuuti toekamaks
Soovitav on smuutisse lisada ka valku, kuna see muudab smuuti toitvamaks. Eriti oluline on see juhul, kui smuutit tarbitakse hommikusöögina, kuna päeva tuleks alustada toekama toidukorraga. Valku saame nii loomsetest piimatoodetest nagu jogurt ning keefir, aga ka taimsetest toodetest nagu sojapiim ja tofu. Kuigi proteiini leidub ka kookos- ning mandlipiimas, on seal seda pigem väikeses koguses.
Pane smuutisse lisandeid
Selleks, et smuuti oleks veel toitainerikkam, võib sinna panna kõiksugu kasulikke lisandeid – pähkleid, seemneid, kakaopulbrit ning kakaopuu seemneid, nisuidusid, kaerahelbeid või ka pähklivõid. Kõik need lisandid sisaldavad palju vajalikke aineid, kuid teiselt poolt on neil suur toiteväärtus. Seetõttu tasuks neid alati kaaluda ning tarbida mõistlikus koguses.
Loe kaloreid
Nagu eelnevalt mainitud, siis smuuti sisse saab lisada ka mitmeid kõrge kalorisisaldusega koostisosi. Sageli valmistatakse smuutit tunde järgi asju kokku visates, kuid nii ei pruugi märgata, et smuuti toiteväärtus on ületanud soovitatava koguse. Seda peaksid eriti jälgima inimesed, kes üritavad langetada kaalu. Hommikusöögiks sobiks kuni 400 kilokaloriga smuuti, päevase vahepalana võiks see olla kuni 200 kilokalorit.
