Jalgrattasõit on tervislik ja keskkonnasõbralik valik ning hea alternatiiv autole. Rattaõnnetusi esineb autoavariidega võrreldes küll oluliselt vähem, kuid ka ratturid pole täielikult kaitstud. ERGO kindlustuse andmetel juhtub 75% jalgrattaõnnetustest suveperioodil. Alati ei hüüa õnnetus tulles, kuid ometi saab igaüks palju ära teha, et rattasõit oleks võimalikult turvaline – lisaks liiklusreeglite järgimisele tasub veenduda, et ratas oleks sõidukorras.
„Igal suvel jõuab meieni juhtumeid, kus jalgrattur saab linnaliikluses viga – näiteks tuisatakse ettevaatamatult ülekäigurajale, ei märgata õigeaegselt autosid või tekib tähelepanematusest mõni muu ohtlik olukord, mille vältimiseks tehtud manööver lõpeb õnnetu kukkumisega,“ rääkis ERGO kahjukäsitlusvaldkonna juht Caterina Lepvalts. Millist rolli mängib õnnetuste puhul jalgratta tehniline olukord, pole tagantjärgi tihti tuvastatav, kuid oma ohutuse nimel tuleks alati sõiduvahend enne väntama asumist üle kontrollida. „Nõnda, nagu autoga sõitma minnes tuleb meil veenduda, et see on tehniliselt korras, tuleks hoolt kanda ka kõigi teiste sõiduvahendite eest,“ lisas Lepvalts.
Hawaii Expressi tehnikadirektor Enn Rohtla annab ülevaate, mida enne jalgrattasõitu üle kontrollida ning kuidas rattale ise kiire hooldus teha.
Enne sõitma asumist veendu, et jalgrattal oleks küljes kõik kohustuslikud osad: signaalkell, kodarahelkurid, esimene helkur ja tagahelkur. Pimedal ajal või halva nähtavusega liigeldes peavad rattal olema ka tuled – ees valge ja taga punane.
Kui jalgratast ei ole eelmise hooaja lõpust alates puhastatud, oleks mõistlik ta seebi ja veega üle pesta. Nii tulevad mõned vead ka paremini välja. Kindlasti ei tohiks kasutada survepesurit ja „agressiivset“ nõudepesuvahendit.
Kontrolli rehvides olevat rõhku. Kui rattad tunduvad tühjad, ei tähenda see koheselt, et rehv on katki. Pigem on tegu märguandega – rehvid vajavad pumpamist. Rehvi peal on kirjas, kui suur peab olema minimaalne ja maksimaalne rehvirõhk. Pumpama hakates jälgi, et neisse saaks täpselt nii palju õhku, kui rehvi äärel märgitud vahemik.
Veendu ka selles, et rattad oleks raami küljes piisavalt kõvasti kinni. Sagedamini on probleeme just esirattaga, millel kiirkinnitus. Kiirkinnitusel tuleks jälgida, et ekstsentrik on kinni vajutatud, ainult kinnikeeramisest ei piisa.
Pane rattaketi siseküljele õli ja vänta paar tiiru, nii et õli valguks ketilülide vahele laiali. Kui õli saab kogemata liiga palju, siis pühi see lapiga ära. Liiga õline kett hakkab tolmu ja mustust koguma. Rattaketti õlita spetsiaalse ketiõli, mitte toiduõliga. Enne keti õlitamist tuleks kett lapiga puhastada sinna kogunenud tolmust ja mustusest.
Kontrolli, et sadul oleks õigel kõrgusel. Vända alumises asendis peaks jalg jääma põlvest veidi kõverdatud. Linnas sõites peaks olema võimalik jalg valgusfoori taga maha panna. Linnaratastel võiks sadul olla madalamal kui mägiratastel.
Testi kindlasti jalgratta pidureid. Pidurit vajutades peab ratta pöörlemine koheselt peatuma, vastasel juhul tuleks pingutada piduritrossi või õhutada õlipidurit. Vajalik oleks kontrollida ka piduriklotside kulumist. Vahetusega hilinemine võib kahjustada velge või ketast.
Lisaks jalgrattale kontrolli üle ka rattasõidu juurde kuuluv kiiver. Pea meeles, et kiiver kaitseb pead vaid siis, kui see on terve, paras ja korralikult kinnitatud.
„Sarnaselt autole soovitan ratast kindlasti korralikult ja korrapäraselt hooldada – nii tagad oma kaherattalisele pikema eluea ning võimalik, et hoiad ära mõne õnnetuse,“ rõhutas Enn Rohtla.
Koostöös Hawaii Expressiga pakub ERGO kindlustus sel suvel eraisikust kaskokindlustuse klientidele õnnetuse korral asendusauto asemel jalgratta, mis jääb autoomanikule päriseks. Kampaaniatingimustega saab lähemalt tutvuda siin: https://www.ergo.ee/jalgrattad.
