Eesti esimeseks rahvusvahelise tiitlivõistluste medalivõiduks kergejõustikus ja jooksmises on Jüri Lossmanni hõbemedalivõit 1920. aasta suveolümpiamängudel Antverpenis. Pingelise jooksulõpuga kaotas Jüri soomlasele Hannes Kolehmainenile vaid 13 sekundiga. See oli napim kuldmedalikaotus olümpiamängudel 1996. aasta mängudeni. Maratonis Loe lisaks…
Viljandi koolitüdruk Kärt Hüva oli tõsiselt jahmunud, kui sai pärast Tartu Maratoni Kuubiku sarjas läbitud rulluisumaratoni teada, et on tõusnud naiste arvestuses sarja üldliidriks. „Ma ei uskunud, kui mulle pärast rulluisumaratoni öeldi, et olen sarjas Loe lisaks…
Alates 2017. aasta jaanuarist Klubi Tartu Maraton turunduse- ja kommunikatsioonijuhi kohuseid täitev Tanel Rungi (24) on enam kui veendunud, et spordiürituste korraldusmeeskonnas töötamise suurim eeldus on teadmised ja, mis veel tähtsam, huvi spordi vastu. Põltsamaalt Loe lisaks…
Jooksmise kui ühe vanima ja loomulikuma sportliku harrastuse lätteid otsides võime jõuda väga kaugesse minevikku. Mehe vastupidavust on ikka osatud hinnata ja seetõttu polegi väga üllatav, et esimesi teateid käskjalgade vahelistest vältusjooksust võime leida ligi Loe lisaks…
Pärast eestlaste jaoks üliemotsionaalset 1988. olümpia-aastat ja 1989. aastal Eesti Olümpiakomitee taastamist loodeti õige pea jälle oma võistkonnaga iseseisva riigina suurimale spordipeole pääseda. 1991. aasta augusti pöördelised sündmused võimaldasid taasiseseisvunud Eesti riigil viia kiiresti oma Loe lisaks…
Pärast 1936. aasta suveolümpiamänge pääsesid eestlased oma võistkonnaga uuesti olümpiamängudele 1992. aastal, ehkki teiste riikide võistkonnas (eelkõige Nõukogude Liidu) oli võisteldud ja tulemusi saavutatud ka vahepealsel perioodil. Mitmel eesti atleedil, kes enne II maailmasõda tippsportlase Loe lisaks…
Jalgpall on üks maailma rahvusvahelisimaid mänge. Erakordselt lai levik üle maailma ning eri kultuuri- ja keeleruumist pärit inimeste kokkusaamine jalgpalliväljakul nõuab kohtunike otsustest arusaamiseks universaalseid märke. Oluline muutus vutimängus vahemeeste mõistmiseks on hoiatuskaartide kasutuselevõtt. Üheks Loe lisaks…
Rahvusvahelises tippspordis hakkasid Eesti naissportlased edu saavutama vahetult pärast II maailmasõda. Suuri kordaminekuid oli mitmel alal, kuid olümpiamängudele jõudsid pärast ilmasõda esimestena ujujad Ulvi Voog ja Eve Uusmees ning kergejõustiklane Laine Erik (aastast 1979 Kallas). Loe lisaks…
Enne Teist maailmasõda domineerisid Eesti käsipallimängudes (NB! Varasemal perioodil kutsuti nii käega mängitavaid pallialasid: korv-, võrk-, aga ka pesa- ja väravpalli) tipptasemel kõrgemate õppeasutuste mängijad. Näiteks 1936. aasta Berliini suveolümpiamängudele lähetatud korvpallivõistkonnast vaid Heino Veskilal Loe lisaks…
Eesti spordiajaloolaste jaoks on kiiruisutamine esimene spordiala, milles peeti Eesti meistrivõistlused – 1910. aastal. Järgmisteks aladeks peetakse jääpalli (1916) ja iluuisutamist (1917) – kõik uiskudega harrastatavad spordialad. Päris esimestest võistlustest spordi-ja olümpiamuuseumi kogudes uiske ei Loe lisaks…
OÜ Ajakiri Sport 2020