Pärast eestlaste jaoks üliemotsionaalset 1988. olümpia-aastat ja 1989. aastal Eesti Olümpiakomitee taastamist loodeti õige pea jälle oma võistkonnaga iseseisva riigina suurimale spordipeole pääseda. 1991. aasta augusti pöördelised sündmused võimaldasid taasiseseisvunud Eesti riigil viia kiiresti oma Loe lisaks…
Pärast 1936. aasta suveolümpiamänge pääsesid eestlased oma võistkonnaga uuesti olümpiamängudele 1992. aastal, ehkki teiste riikide võistkonnas (eelkõige Nõukogude Liidu) oli võisteldud ja tulemusi saavutatud ka vahepealsel perioodil. Mitmel eesti atleedil, kes enne II maailmasõda tippsportlase Loe lisaks…
Jalgpall on üks maailma rahvusvahelisimaid mänge. Erakordselt lai levik üle maailma ning eri kultuuri- ja keeleruumist pärit inimeste kokkusaamine jalgpalliväljakul nõuab kohtunike otsustest arusaamiseks universaalseid märke. Oluline muutus vutimängus vahemeeste mõistmiseks on hoiatuskaartide kasutuselevõtt. Üheks Loe lisaks…
Rahvusvahelises tippspordis hakkasid Eesti naissportlased edu saavutama vahetult pärast II maailmasõda. Suuri kordaminekuid oli mitmel alal, kuid olümpiamängudele jõudsid pärast ilmasõda esimestena ujujad Ulvi Voog ja Eve Uusmees ning kergejõustiklane Laine Erik (aastast 1979 Kallas). Loe lisaks…
Enne Teist maailmasõda domineerisid Eesti käsipallimängudes (NB! Varasemal perioodil kutsuti nii käega mängitavaid pallialasid: korv-, võrk-, aga ka pesa- ja väravpalli) tipptasemel kõrgemate õppeasutuste mängijad. Näiteks 1936. aasta Berliini suveolümpiamängudele lähetatud korvpallivõistkonnast vaid Heino Veskilal Loe lisaks…
Eesti spordiajaloolaste jaoks on kiiruisutamine esimene spordiala, milles peeti Eesti meistrivõistlused – 1910. aastal. Järgmisteks aladeks peetakse jääpalli (1916) ja iluuisutamist (1917) – kõik uiskudega harrastatavad spordialad. Päris esimestest võistlustest spordi-ja olümpiamuuseumi kogudes uiske ei Loe lisaks…
Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi kogudes on rohkem kui 250 paari suuski. Enamik muuseumis olevatest Eestis valmistatud suuskadest pärineb II maailmasõja järgsest perioodist ja neid on valmistatud vabrikutsehhides Tallinnas, Pärnus või Tartus. Ilmasõjaeelse perioodi suusad on Loe lisaks…
Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum peidab endas põnevaid eksponaate meie spordi ajaloost. 4. jaanuaril oli legendaarse sporditegelase Fred Kudu 100. sünniaastapäev. Rahvusvahelise tuntusega kergejõustikutreeneril oli arvukalt edukaid õpilasi eesotsas kümnevõistlejate Heino Lipu, Rein Auna, Valter Külveti Loe lisaks…
OÜ Ajakiri Sport 2020