ajakirja Toetavad

Avaram silmaring, uued kogemused

Vabatahtlikud

Sel aastal teist korda peetav SiS IRONMAN 70.3 Otepää presented by Ferroline Group võistluse korraldamise juures on vaieldamatult väga suur ja tänuväärne roll vabatahtlikel. Tegime sel teemal juttu Otepää triatloni vabatahtlike tööd juhtinud Riina Altpere ja vetelpääste pealiku Jüri Hiiemäega.

Kui eelmisel aastal oli poolpikal Otepää triatlonil võistlustules ligi 1000 inimest 25 riigist, siis tänavu on starti oodata pea poole rohkem võistlejaid. Abiliste arv 2016. aasta võistlusel küündis 450 inimeseni. Riina Altpere sõnul on väärtuslikemad allikad vabatahtlike leidmiseks andmebaasid, mille Eesti spordikorraldajad on eelnevate aastate spordiüritusi planeerides kokku pannud. „See on esmane allikas,” ütleb Altpere. Eestis on üks keskne vabatahtlike info jagamise ja värbamise platvorm „Vabatahtlike värav” ja hoogu on juurde saamas Scult.com. Lisavärbamiseks leiab abi spordiklubidest, noortekeskustest, vastava piirkonna ühingutest ja sotsiaalmeedia kaudu.

Riina ja vetelpääste tiimi vabatahtlik – ka koerad on ametis.
Riina ja vetelpääste tiimi vabatahtlik – ka koerad on ametis.

Kellele sobib vabatahtliku töö?

Vabatahtliku töö sobib igaühele, kes tunneb, et tahaks silmaringi ja suhtlusringkonda laiendada ning midagi uut õppida. Vanus, varasemad kogemused (või kogemuse puudumine) ja muud tegurid ei ole üldjuhul piiranguks, kui inimesel on soov ja tahtmine kaasa lüüa. Ülesannete määramisel proovib korraldaja arvestada nii palju kui võimalik inimeste oskuste ja võimete ning ajaressursiga. Riina Altpere sõnul on oluline leida inimeste kogemustele kõige paremini sobivad ülesanded. „Vabatahtlikelt tuleb pisut nende kogemusi uurida, selgitada korraldaja ootusi ning eri ülesannete iseloomu ja võimalusi. Nõnda on lihtsam leida vabatahtlikule meeskond ja ülesanded, kus inimene saab oma võimetele vastavalt parimal moel panustada ja korraldaja saab ka hea tulemuse üle rõõmu tunda.” Nende aastate jooksul, mil Riina on vabatahtlikega tööd teinud, pole veel ületamatuid probleeme tekkinud.

Jüri Hiiemäe tööhoos
Jüri Hiiemäe tööhoos

 Valik põhineb usaldusel

Kui jooksu- või rattaraja ääres on võimalus aidata kõigil, kes vähegi tahavad, siis vee peal on asjalood pisut keerulisemad. Eluaeg ujumisega tegelenud ja juba 1978. aastal Paide Vetelpääste Ühinguga liitunud ning tänasel päeval Otepää Ironmani vetelpäästepealikuna tegutseva Jüri Hiiemäe sõnul põhineb tema töö vabatahtlike valikul suuresti usaldusel. „Ma ei jõua kõigi kvalifikatsioonis veenduda (katseid teha), nii põhineb meeskonna kokkupanek usaldusel. Mul on kindlad võtmeisikud, kelle kaudu ja soovitusel vabatahtlikud leian,” selgitab Jüri, miks vetelpäästesse leitakse inimesed tutvuste kaudu, mitte avaliku kandideerimise teel. Võtmeisikud on kogemustega päästjad, kes leiavad sobivad inimesed ja tagavad, et soovitatu saab ujumisrajal hakkama. Inimese taust elukutselise päästjana ei ole Hiiemäe sõnul alati oluline. „Sada protsenti ei saa väita, et kõigil vabatahtlikel oleks vetelpääste kogemus. Näiteks kajaki- ja süstamehed – nemad kellelegi vette järele ei lähe, aga nad on meil rajal silmade eest ja saavad abivajajale päästevahendi ulatada,” räägib Hiiemäe.

Pühajärve paadimehed
Pühajärve paadimehed

Spetsiifiline töö

„Rannavalvel ja ujumisvõistluse turvamisel on suur vahe. Võistlustel me ikkagi eeldame, et kõik võistlejad oskavad ujuda, kuid kunagi ei tea, mis võib juhtuda. Ujujal võib tekkida terviserike, krambid, keegi võib rüsinas jalaga pihta saada või suure poi alla jääda. Me peame oskama neid asju suures võistlejate grupis näha,” selgitab Hiiemäe vetelpääste vabatahtlike töö spetsiifikat.

Ironmanil näeb norm ette, et siseveekogudes on üks päästja 50 ujuja peale ja avavees üks päästja 35 ujuja peale. „Võib väita, et eelmisel aastal toimus Pühajärvel suurim vetelpäästeoperatsioon Eestis. Põhidistantsi 524 ujuja peale oli järvel 53 päästjat, st üks päästja kümne ujuja peale,” meenutab Hiiemäe. „See ei ole pilli lõhki ajamine, sest samal ajal tuli päästjatega katta kogu 1,9 km rada.”

Igal päästjal on oma sektor, mida jälgida, ja seda tuleb teha suurima tähelepanuga. Ta peab võistlejaid segamata paljude ujujate hulgast välja otsima need, kellega võib rajal probleeme tekkida. Aeglane ujuja ei vaja abi, kuid kindlad märgid viitavad, kes võib abi vajada. Lisaks ujujatele tuleb jälgida ka iseenda asukohta rajal, teiste päästjate märguandeid, raadiosidet. Vähem tähtis ei ole ka ilmamuutuste märkamine. Meeskond töötab ühtse tervikuna, kuid otsused tuleb ujumisrajal vastu võtta üksikisiku tasandil. Ja vahel tuleb reageerida loetud sekunditega.

Võistlejad peavad olema turvatud
Võistlejad peavad olema turvatud

Bassein ja avavesi pole sama

Jüri näitab paberile joonistatud skeemi, kuidas vabatahtlikud on lausa nimeliselt vee peale paigutatud. Malelaua mustri järgi on kogu ujumisrada kaetud. Võistlejate ümber on tinglikult kolm vetelpäästjate ringi: süstade ja laudadega päästjad, aerupaadid ja mootorpaadid. Viimased on vajalikud kannatanu kiiresti kaldale transportimiseks. Paatides on eranditult professionaalsed päästjad, kes vajadusel võistlejale ka vette appi lähevad. Eelmisel aastal osutus kõige keerukamakas laste võistlus, kus korraga tuli vette minna kaheksal päästjal. „Distants oli ainult sada meetrit (poi 50 meetrit kaldast), aga lapsed ei ujunud ära seda. Korraga oli vees kaheksa vetelpäästjat, kes reaalselt päästsid lapsi,” räägib Hiiemäe ja paneb lapsevanematele südamele, et nad ikkagi veenduksid oma järeltulija ujumisoskuses, enne kui nad võistlema lasevad. „Bassein ja avavesi pole võrreldavad. Võistlejad peaksid enne võistlema tulemist ikkagi avavees ka trenni tegema.”

IMO 2016 veteplaaste tiim
Otepää 2016 veteplaaste tiim

Meeskonnatöö

Hiiemäe on koostanud Otepää Ironmani jaoks väga põhjaliku vetelpäästjate tegevusjuhise, millega tutvuvad kõik vabatahtlikud vetelpäästjad. „Mingeid olulisi muudatusi sel aastal juhendis ei tule. Kui, siis eelmise aasta kogemustest mõni väike täpsustav asi,” ütleb Hiiemäe.

„Vetelpäästjana tahan toonitada, et just ujumisoskus avavees tagab ellujäämise ootamatuste korral. 200 meetri läbimine basseinis näitab küll inimese suhtelist ujumisoskust, kuid ei pruugi olla piisav veekogust eluga välja tulemiseks. Kui suudetakse avavees ujuda kümme minutit järjest, võib öelda, et ei jääda ootamatult vette kukkudes hätta. Selle ajaga peaks ka kesise ujumisoskusega inimene suutma läbida 200–250 meetrit ja jõudma lähima kaldani,” arvab vetelpääste juht ja lisab, et nende töö on meeskonnatöö. „TriSmile klubi andis meie meeskonnale 2016. aasta meeskonna tiitli, mis on väga suur tunnustus,” on Hiiemäe uhke. Ta usub, et ka tänavusel võistlusel jagub piisavalt pädevaid vabatahtlikke.

Lisainfo:

SiS IRONMAN 70.3 Otepää presented by Ferroline Group toimub 4.–7. augustini

Ironmani vetelpäästjate meeskonnas osalevad vabatahtlikena Selts Eesti Vetelpääste, EastPole süstaklubi, Saadjärve Vabatahtlik Järvepääste, Elva VTÜ veepääste, Paide ujumisklubi.

Selgi aastal oodatakse vabatahtlikke ning huvilistel palutakse kirjutada: vabatahtlik@trismile.ee või registreerida Facebooki või ürituse kodulehe kaudu.

Tekst: Virgo Agan

Fotod: Piret Rabakukk (IMO vabatahtlik fotograaf)

 

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*