ajakirja Toetavad

Murtud jalaluu ei peata sprinterit olümpiamedali eest jooksmast

Mitchell

Kas jooksu ajal võib jalaluu puruneda? Kas sellises seisus on võimalik jooksu jätkata? Ja kuidas sellisest vigastusest paraneda?

 „4 aastat 44 sekundi eest”. See oli kõik, mida sprinter Manteo Mitchell mõtles, joostes 4 x 400 m distantsil 2012. aasta olümpiamängudel Londonis. Tema jalaluu oli murtud ja piinavad valulained levisid mööda keha. Kuid ta jätkas jooksmist.

Valuga võideldes

USA 4 x 400 m meeskonna avavahetuse jooksjal Manteo Mitchellil tuvastati pärast finišit vasaku jala pindluu murd. Mees lõpetas oma jooksu ajaga 46,1 sekundit, mis oli tunduvalt halvem tema tavapärasest keskmisest resultaadist, aga siiski piisavalt kiire, et kolm tiimikaaslast saaksid joosta finaalikohale. Seda, et Mitchelliga on midagi lahti, võis tuvastada ainult kehva tulemuse järgi, mingeid muid märke vigastusest ei olnud – ta ei astunud üle joone ja ükski grimass ei andnud mõista, et ta võitleb valuga. Alles pärast jooksu lonkas ta rajalt eemale.

Kui Mitchell oleks peatunud varem või astunud murule, oleks USA teatemeeskond diskvalifitseeritud. „Keskendusin lihtsalt heale vormile, jättes mulje, et mul ei ole mitte midagi viga,” kommenteeris Mitchell oma jooksu. „Ma teadsin, et kui lähen rajale, siis ükskõik kui kiiresti või aeglaselt ma jooksen, mu tiimikaaslased teevad oma töö ja me jõuame ikka finaali.”

Manteo Mitchell Londonis
Manteo Mitchell Londonis
Foto: Vida Press

 Põhjused pole päris selged

Arstid ei oska siiani täpselt öelda, mis põhjustas Mitchelli jalaluu purunemise. Kolm päeva enne võistlust kukkus ta olümpiakülas trepist üles minnes, aga röntgen ei näidanud mingit kahjustust. Mitchell toob välja, et üldise arvamuse kohaselt arenesid paljud luukahjustused, mis jäid märkamata, ja koormus, mida jalg treeningute ajal sai, viis lõpuks luu purunemiseni. Aga miks murdus luu just sellel päeva ja sellel võistlusel? „Ma ei ole saanud vastust ka sellele küsimusele,” ütleb sprinter ja ta hääles on siiani kuulda nördimust.

Manteo
Foto: Sirowa Riga

Päästjaks tugevad treeningud

See on enesestmõistetav, et ükskõik kui tugev oled sa vaimselt – murtud jalaluuga joosta ei ole soovitatav. Mitchell, kes iseloomustab end kui trennisõltlast, usub, et ei varisenud kohe pärast jalaluu purunemist rajale tänu eelnenud tugevatele treeningutele. „Treeningute lõpus pidin ma alati umbes 150 meetrit jooksma – seda siis olukorras, kus mu keha oli täiesti läbi ja vaevu selleks võimeline. Aga mu treener tahtis näha, kuidas pean vastu mina, kui mu keha on halvimas seisus,” räägib Mitchell, kes treenib endise Lääne Carolina Ülikooli treeneri Danny Williamsoni käe all.

Kõik paranemise nimel

Pärast vigastust oli Mitchell 17 nädalat rajalt eemal, lonkas oma lahassaapas ega teinud midagi peale raskuste tõstmise. Olematu kardiotreening ja jõutreeningu suurenemine tõstis tema kehakaalu 11,3 kg võrra ja sisehooaja lõppedes hakkas Mitchell koos treener Williamsoniga tööle, et kaalus alla võtta. „See oli minu taastumine,” ütles Mitchell. „Me õppisime siseruumides treenides ja jõudsime lõpuks aasta jooksul samasse punkti, kus olin enne olümpiamänge,” lausus sportlane.

Kui Mitchell oli võimeline taas jooksma, lõpetas ta kõik jõutõstmised ning pühendus jooksmisele, sprintimisele ja keharaskustel põhinevatele harjutustele. Ta pööras rohkem tähelepanu ka väljaspool jooksurada olevatele teguritele, mis omakorda mõjutasid tema paranemist. Näiteks hakkas ta kasutama spetsiaalset jala tugisukka Incrediwearilt, mis pidi vähendama valu ja lihaspingeid, ning see aitas sääre pindluul paraneda. Samuti vaatas sprinter üle oma toitumise, pühendus taastumisele ja jälgis, et öösel tuleks vähemalt seitse unetundi.

Manteo
Foto: Sirowa Riga

Indicwear aitab taastumisprotsessis

Manteo Mitchelli koostöö Incrediweariga sai alguse Google’i-otsingust pärast seda, kui ta oli end vigastanud ja tal oli käsil väga keeruline taastumisprotsess. Sportlast vaevasid lihaspinge ja krambid, lihastoonus hakkas kaduma ning ta otsis toodet, mis aitaks nende probleemide puhul ja kiirendaks taastumist. Nii leidis ta väikese ettevõtte Incrediwear Chico Californiast ja võttis nendega ühendust. Sealt sai ta infot, kuidas vastavad tooted töötavad, ja hankis taastumiseks Incrediweari jalatugisuka, mida ta kohe kasutama hakkas, ja selle positiivne mõju oli kohe tunda.

Esimest korda proovis Mitchell Incrediweari tooteid septembris-oktoobris 2012 ja kasutab neid siiani, sest need pole mõeldud ainult vigastusest paranemist toetama, vaid aitavad ka taastuda ja sooritust parandada. Esimesel päeval, kui ta Incrediweari tugisuka jalga pani, tundis ta erinevust võrreldes nende toodetega, mida ta varem oli proovinud. Siis läks ta ettevõttesse kohale, kus talle tutvustati teaduslikku tööd toodete arendamise taga, ning see pani sportlase tooteid ja nende tõhusust usaldama.

„Kui ma kannan toodet ja kiidan seda, peab sellel olema otsene mõju minu sooritusele,” ütleb ta. „Ja Incrediweari toodetel on see mõju.”

Kuld jäi kripeldama

Sõltumata sellest, et osalemine olümpial jäi lühikeseks, ei vaeva Mitchelli mingid kahetsused. „Ma saime teatejooksumeeskonnaga medali, see oli hõbe,” ütles ta, viidates teatejooksu võistkonna teisele kohale Londoni olümpial. „Loomulikult oleksin soovinud kuldmedalit.”

Kuna Mitchellil õnnestus vigastusest täielikult taastuda, sai ta oma sportlasekarjääri jätkata ja edasi treenida. Uus eesmärk on pääseda Tokyo olümpiamängudele.

Artikkel on koostatud stack.com/juuni 2013 materjalide põhjal.

 

 

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*