Ühe spordivõistluse raames annab purustada nii mõnegi rekordi. Raja saab läbida kiiremini kui kunagi varem, osavõtjaid võib olla rohkem kui iial enne ja nii mõnigi jooksja saab pärast finišit käed taeva poole tõsta põhjusel, et kirjutab nüüdsest oma isikliku rekordi uute numbritega. Uurisime, milliseid rekordinumbreid peidab endas Tallinna Maraton.
Tallinna Maraton on liikumisharrastajate seas hinnatud üritus, sest programmi raames leiab sobiva distantsi igaüks, alustades lastest ja lõpetades tippsportlastega. Seetõttu pole viiekohaline osalejatenumber enam mingi üllatus. Senine Tallinna Maratoni rekord kõikide osalejate peale kokku pärineb aastast 2013, kui Eesti läbi aegade suurimast rahvaspordisündmusest võttis osa 20 562 liikumisharrastajat. Kuigi uus osalejate rekord ei ole korraldajatele omaette eesmärk, oleks siiski uhke, kui EV 100 juubeliaastal jõuaks Tallinna Maratonil starti rekordarv osalejaid. Praegu sellel kursil ka registreerunute arvu arvestades liigutakse.
Osalejate koha pealt võivad maratoni korraldajad uhked olla ka selle üle, et välismaalaste arv on aasta-aastalt suurenenud ning tänavu sünnib tõenäoliselt ka uus osalevate riikide rekord. „Eelmisel aastal osales Tallinnas liikumisharrastajaid 58 riigist ja sel aastal näitavad kõik märgid, et riikide arv jääb kusagile 70 alla,” lausub Spordiürituste Korraldamise Klubi juht Mati Lilliallik ja lisab, et osalejaid on igalt kontinendilt. Enim võistlejaid tuleb ikka lähinaabrite hulgast ehk Soomest, Venemaalt ja Lätist, aga arvukalt on esindatud ka jooksusõbrad näiteks Suur-Britanniast ja Itaaliast.
Rajarekordid välismaalaste käes
Tallinna Maratoni rajarekordit meeste seas hoiab eelmisest aastast enda nimel keenialane Kiprotich Kirui, kes jõudis finišisse maailmaklassi kuuluva ajaga 2:09.22. See on nii Baltimaades kui ka Põhjamaades joostud maratonide rekord. Selleks hetkeks kui Kirui septembris Tallinnas maratoni võidu võttis, oli Euroopas ainult kümme linna, kus oli 2017. aastal maratoni kiiremini joostud kui Tallinnas. „Võitja aeg oli üllatus, aga juhtus olema hea ja suhteliselt tuuletu ilm. Ta pidi ka väga kõva mees olema, sest praktiliselt pool distantsi jooksis ta üksinda,” kommenteerib eelmise aasta maratonivõitja saavutust Mati Lilliallik ja lisab, et Tallinnas joostud naiste maratonirekord on pärit aastast 2011, kui ajaga 2.34,14 läbis raja etiooplanna Alemu Almaz.
Kiprotich Kirui nimel on Tallinna Maratoni rajarekord Foto: Toomas Tartes / Sportfoto.com
Uuenenud ja huvitav rada
Sel aastal lähevad jooksjad aga rekordeid püüdma täiesti uuel rajal ja uudis on ka see, et maratonijooks peetakse esmakordselt ühel ringil. Stardipaik on kõikidel distantsidel Vabaduse väljakul. Finišisse saabutakse esmakordselt äsja uue väljanägemise saanud Viru tänava kaudu. Läbides Raekoja taguse Vanaturu kaela ja Kuninga tänava, jõutakse lõpusirgele Harju tänaval. Kui ilm sportlasi soosib, siis ei ole ka uued rekordid võimatud, sest rada on kindlasti kiire. „Tallinna Maratoni rada on kiire, kuna meil ei ole mägist maad ja ainuke nõrk koht on see, et rada on avatud merele, seega juhul kui on tuuline ilm, võib see olla takistuseks. Aga rada on hästi mitmekesine ja huvitav,” märgib Lilliallik.
Marti Medar Foto: Krissi Kõrv / Sportfoto.com
Rekordid korvpalli põrgatades
Tallinna maraton võib uhkeldada ka Guinnessi rekordiga, sest just sellesse maailmakuulsasse rekordiraamatusse on oma nime kirjutanud Eesti mees Marti Medar, kes läbis möödunud aastal Tallinnas maratoniraja, põrgatades kahte korvpalli. Rekordit tähistavad numbrid: 3:54.16. Marti nimele kuulus poolteist aastat ka 2015. aasta Tallinna Maratonil ühe korvpalliga põrgatatud rekord 3:04.15, kuid eelmisel kevadel ületati see ligemale nelja minutiga. Kehtiv rekord on hetkel 3:00.25.
Marti esimene rekordiüritus 2013. aastal luhtus, kuid ta ei andnud alla. „Tol suvel nägin artiklit, et proovitakse joosta uus Guinnessi rekord maratonis, põrgatades samal ajal korvpalli. See uudis pani südame kohe tuksuma, sest käisin 10 aastat korvpallitrennis ja olin just tegemas esimesi tõsiseid samme pikamaajooksu suunas. Olin toona kõigest 17-aastane ja mõte tundus ikka väga ahvatlev, sest ma polnud kunagi jooksutrenni teinud. Isegi mu isa, kes tegi omal ajal usinalt jooksutrenni, ütles: „Poiss, sa oled hulluks läinud!” Maraton on ikka maraton. Suutsin lõpuks enda arvamuse peale suruda ning tegingi oma esimese maratoni 2013. aastal Tallinnas koos korvpalliga ja ilma igasuguse jooksutreeninguta … kokkuvõttes sain korraliku õppetunni,” meenutab Marti esimest kogemust.
Spetsiaalne trenn palliga
Noormees alla ei andnud ja sama aasta oktoobrikuus ühines ta toonase Stamina Arcotransport jooksutiimiga. „Sealt sain alustuseks korraliku tõuke. Esimene treener ja mees, kes võttis nõuks mind oma treeninggruppi vastu võtta ja aidata, oli Sergei Tšerepannikov. Siiani aeg-ajalt mõtlen, mis oleks minust saanud, kui ta oleks öelnud ei. 2015. aastast kuulun jooksuklubisse Treeningpartner ja mu treener on Urmas Randma,” räägib Marti, kes on tänaseks tegelenud jooksmisega veidi rohkem kui 4,5 aastat ja sealhulgas ka spetsiaalselt palliga jooksmist harjutanud. „Olgu need siis pallidega jooksmised, põrgatusdrillid või toimetulek joogipunktides, ühe palliga polnud erilisi raskusi, kuid kahe palliga joostes muutus asi kordades raskemaks, mis nõudis tõsisemat pingutust,” kirjeldab Marti.
Sihib uusi rekordeid
Oma rekordeid meenutades ütleb noormees, et ühe palliga põrgatades oli kõige raskem see, et ta pidi tegema ajaliselt peaaegu ideaalse jooksu. „Ühe ebaõnnestunud asjaolu (krambid, energiapuudus, käte väsimus jne) ilmnemisel võinuks kaotada oluliselt aega, mis oleks ürituse rikkunud. Kahe palliga joostes oli vaja lihtsalt lõpuni tulla, sest rekordaeg ees oli üsna lahja,” räägib Marti ja lisab, et kõige keerulisemaks osutuks eelmisel aastal vabaõhumuuseumi läheduses olnud mudane lõik. „Pall põrkus väga tihti käest, sest sellise pinnase peal polnud lihtsalt võimalik põrgatada. Kaotasin paari kilomeetri peale 10–15 minutit, lisaks hakkasid liivaterakesed käsi kriipima ja veri hakkas voolama. Samuti väsitas edasi-tagasi palli järel jooksmine nii keha kui ka vaimu. Kõik, mis võis minu jaoks valesti minna, läks ka. Olen igati kindel, et stabiilse ja lauge rajaga maratonil olen võimeline rekordist veel 15–20 minutit kärpima,” usub noormees, kes seni on kõik oma viis maratoni jooksnud Tallinnas ja üritanud Guinnessi rekordit neljal korral (2013, 2014, 2015, 2017). „Kindlasti olen ka sel aastal osaline Tallinna Maratonil. Mis distantsi ma jooksen ja kuidas, ei oska veel öelda.”
Rein Kahro Foto: Imre Avaste
Rein Kahro: Lähen sügisel uut isiklikku rekordit püüdma
Rein Kahro on Tallinna Maratonil osalenud neli korda ja isikliku rekordi jooksis kolm aastat tagasi, kui parandas senist tippmarki lausa 15 minuti võrra. „Tollane rada oli hea, kuid vaimselt on kaks ringi joosta päris väsitav. Oluliselt lihtsam on joosta üks suur ring kui kaks poolmaratoni. Raja viimased 2 km olid pidevas tõusus ja see tegi mõlema ringi lõpuosa raskeks,” meenutab Kahro oma rekordijooksu ja lisab, et tema eesmärk ongi iga kord eelmisest jooksust kas või üks sekund paremini joosta. „Inimese loomuses on arenemine. Rekord polnud üllatus, sest olin heas vormis ja suvel palju jooksnud. Jäi isegi väike varu sisse. Sellel suvel üritan ka võimalikult palju kilomeetreid läbida ja lähen sügisel uut isiklikku rekordit püüdma,” ütleb ta.
Mare Mändla (vasakul) Foto: erakogu
Mare Mändla: See oli väga hea emotsiooniga joostud maraton
Mare Mändla on osalenud Tallinna Maratonil kahel korral. „Jooksin 2015. aastal esimest korda Tallinna Maratoni ja tegin siis ka isikliku rekordi ajaga 3:55,05, parandasin senist rekordit 16,02 minutit (4:11,07). See oli siis üldse minu viies maraton,” räägib Mare, kes tunnistab, et läks rekordit joostes juba starti eesmärgiga joosta senisest parem aeg. „Lootsin lõpetada nelja tunniga, seega võtsin ennast nelja tunni tempomeistri Meelis Atoneni gruppi. Suure üllatusena tuli kogu see jooks, sest mitte kordagi ei olnud raskeid momente ja suutsin Meelise utsitamisel isegi 5 km enne lõppu grupist ära joosta. Nii hea aeg tuli tõesti suure üllatusena. See oli väga hea emotsiooniga joostud maraton,” lausub Mare ja lisab: „Minu arvates on Tallinna Maratoni rada nüüd isikliku rekordi jooksmiseks väga hea trass. Võrreldes 2015. aasta trassiga on tehtud ka olulisi muudatusi ning rada on viimase paari aastaga jooksjasõbralikumaks ja kiiremaks saanud.”
Huvitavaid fakte
2–12-aastased lapsed saavad Tallinna Maratoni osaleda minna Mesikäpa Lastejooksudele, seni on lastejooksudel kõige rohkem pisikesi spordisõpru osa võtnud kaks aastat tagasi, kui jooksurõõmu käis nautimas 3222 poissi ja tüdrukut. Tänavu on esmakordselt ka laste jaoks välja mõeldud täiesti omaette programm ja lapsed saavad joosta uuel rajal, mis kulgeb Hirvepargis. Erilisemaks teeb lastevõistluse ka see, et iga osaleja saab jooksusärgi ning kaela medali. – see kollasel taustal lause maha võtta.
Tallinna Maratonil on alati kollektiivselt osalenud ka paljud ettevõtted ja suurima osalejate arvuga ettevõtte au kuulub Ericsson Eestile, kes lähetas rajale koguni 1200 sportlikku töötajat.
Rekordid ei sünni ainult jooksurajal, sest suurüritus nõuab ka hulka korraldajaid. Eelmisel aastal oli korraldajaid kokku 1200 inimese ümber ja sel aastal on seegi arv tõenäoliselt mõnevõrra suurem.
Hea teada!
Tallinna Maraton toimub 7.–9. septembrini. Suur spordisündmus algab reedel Nike’i Noortejooksuga, jätkub laupäeval Mesikäpa Lastejooksude ja 10 km Sügisjooksuga ning saab võimsa lõppakordi pühapäeval maratoni ja poolmaratoniga.
