Miks ja kuidas mälu treenida?

Mälutreening

Teame, et aktiivne liikumine ja tasakaalustatud toitumine on tervisliku eluviisi osad. Infokülluses pöörame aga ajule vähem tähelepanu või unustame nutiseadmete tõttu oma enda võimeid sootuks rakendada. Miks ja kuidas oma mälu toonusesse treenida, selgitab mälutreener Reet Trei.

Trei sõnul on mälu treenimine nagu iga teine pingutus, mis eeldab teatud tehnikate omandamist ja järjepidevat praktiseerimist. Treeningu käigus tehtavad harjutused sõltuvad eesmärgist: kas soovid arendada inimeste, numbrite, faktide meeldejätmist või üldisemalt mõtlemist ergutada.

Vundamendi ladumisega ehk aju ettevalmistamisega tegeleb neuroobika. Mälutreening hõlmab nippe, kuidas midagi meelde jätta, ja harjutusi aju poolkeradele. Neuroobika on aga üldine meetod aju treenimiseks ja rutiinist väljatoomiseks.

Lisaks tuleb ette olukordi, kus sooviksime mäletada seiku oma minevikust. Sellistel juhtudel peab see info olema kuhugi salvestatud. See tähendab, et juba toimunut pole hiljem võimalik end meenutama treenida. „Me ei leia üles teed kohta, kuhu see info salvestus. Kui midagi pole meeles, tähendab see, et see ei huvitanud meid piisavalt ja me ei viinud seda püsimällu.Igapäevaelus märkavad ja mäletavad inimesed samuti erinevaid asju – mida tähele ei pane, seda meelde ei jäta.“

Reet Trei
Mälutreener Reet Trei Foto: Aron Urb

Vanusest sõltumatu treenimisvajadus

Ekslikult arvatakse, et mälutreening on eakate pärusmaa. Tänapäeva maailmas on aga uut infot nii palju, et see tõukab vana eest ja me ei salvesta kõike. Meie mõtlemist ja mäletamist mõjutavad nutiseadmed, mis on ühest küljest suurepärased abilised, aga teisalt kasutame oma mälu nende tõttu üha vähem. „Kevadisel kursusel küsisin osalejatelt, miks nad mälutreeningule tulid, ja sain vastuseks, et nad soovivad ka ise midagi mäletada, mitte ainult nutiseadmele toetuda,“ lisab Trei.

Mälu treenimisega ei ole kunagi hilja alustada. Mälu areneb pidevalt ja harjutamise käigus; meisterlikkus ei tulene vanusest, vaid mälutreeningu kogemusest. Nutiseadmete kasutamine jätab mälu küll passiivsesse rolli, aga seda on alati võimalik muuta.

Trei toob kõige vanema praktikana välja method of loci ehk asukoha meetodi. Asjad, mida tahad meelde jätta, tuleb paigutada endale tuttavatesse kohtadesse ja ruumidesse. Nõnda saab neid hiljem visualiseerimise kaudu meenutada. „Seda kasutasid juba Rooma ja Kreeka oraatorid oma pikkade kõnede meeldejätmiseks. Arvatakse, et selle meetodi võttis kasutusele Kreeka poeet Simonides.“

Erinevate meelte mälu

Inimesed on erinevad ja samuti kasutavad nad oma meeli erinevalt – mõned meenutavad asju kuulmis-, teised nägemismälu põhjal. Lõhnamälu on aga kuuldavasti kõige tugevam, kuna varem ninna jäänud lõhn võib esile kutsuda väga tugevaid mälestusi ja emotsioone. „Ma arvan, et asukoha meetod toimib kõikide inimtüüpide puhul, kuna sa visualiseerid meeldejäetava endale tuttavasse keskkonda. Seejuures ei olegi nii tähtis, kas tugevam on nägemis- või kuulmismälu.“

Ka nimede ja nägude meeldejätmise puhul ei pööra me piisavalt tähelepanu inimesele, keda me tol hetkel enda jaoks vajalikuks ei pea. Näiteks kultuuriüritusel keskendume pigem toimuvale. Kui keegi keset melu oma tuttavat tutvustab, märkame küll inimest, aga ei salvesta temaga seonduvat infot. Kui soovime uut tutvust nii nime- kui ka nägupidi meelde jätta, tuleks teda tundma õppida: visualiseerida tema nime, märgata tema välimust ja luua seoseid. „Nime saab meelde jätta ka nii, et mõtled mõne teise tuttava peale, kel on sama nimi, või leiad seose kellegi kaudu, kes uut tuttavat kuidagi meenutab. Tähtis on luua seos inimese ja tema nime või näo vahel.“

Mälutreening
Iga päev on soovitav midagi uut õppida ja enda jaoks talletada Foto: Shutterstock.com

Mitu põhjust mäletada

Mälu treenimiseks pole vaja põhjusi kaugelt otsida – kui on kasulik treenida keha, tasub treenida ka mälu. Aju ja mälu vorm ei ole nagu toonuses kehagi iseenesestmõistetav, sellega tuleb järjepidevalt tegeleda.„Siin tuleb mängu neuroobika. Aeroobika toetab meie keha ja lihasgruppe, kuid neuroobika aitab ajul toonuses olla, et oleks parem asju meelde jätta.“

Neuroobika loob aluse, mille peale mäluharjutustega paremat meeldejätmisvõimet kasvatada. Aju rutiinist välja toomiseks sobivad hästi lihtsad igapäevaharjutused. Reet Trei sõnul ei ole aju treenimiseks ja teise maailma vaatamiseks vaja ei spordisaali ega uhkeid sporditosse. Alustuseks võiksid paremakäelised proovida vasaku käega hambaid pesta või juukseid kammida. Riietudes võib katsetada pimesi riiete valimist ja selgapanekut. Tööle minnes ja sealt tulles tasub kasutada teistsuguseid marsruute, et automaatpiloot välja lülitada ja midagi uut kogeda. Sama kehtib uude poodi või restorani minemise kohta – esialgu on ehk raskem oma eelistusi üles leida, aga aju on tööle rakendatud. Meelte ergutamiseks saab looduses viibides lõhnu tajuda ja märgata, mida need meile meenutavad või mis mõtteid tekitavad.

Ette tasub võtta ka inimkatseid ehk kujutleda end mõne poliitiku, kolleegi või lähedase rolli. Aruteludes ja ka konfliktides saab katsetada uutmoodi reageerimist ning märgata, kas ja mis muutub.

Hea mälu alused

Nii faktiteadmiste kui ka üldisemalt hea mälu aluseks on kordamine ja seoste loomine. Mälumänguriks saada on mõnel inimesel küll paremad geneetilised eeldused, aga eelkõige loeb mälutreeningu nippide kasutamine ja pidev harjutamine.

Infokülluses elamise pärast ei tasu mälu silmas pidades liigselt muretseda. Mälumaht on väidetavalt piiritu. Kuna me kõigesse ei süvene ja kõike pikaks ajaks ei salvesta, unustame info kiiresti. Mälutreeningu nippe teades on lihtne iga päev otsustada, mida meelde jätta ja mida mitte. Iga päev on soovitatav midagi uut õppida ja enda jaoks talletada: sobib nii põneva artikli lugemine kui ka uue tutvuse loomine. Aju on teadmishimuline ja ootab, et kogeksime pidevalt midagi uut.Uue info ja faktide meeldejätmine sujub paremini, kui seostame seda juba olemasolevate teadmistega.

Ka õige toitumine ja piisav puhkeaeg toetavad aju ja mälu. Puhkepäeval tasub katsetada Katzi suurt keskendumist nõudvat poole aeglasema päeva tehnikat ehk tegutseda poole aeglasemalt ja mõttega. Menüüsse võiks lisada rasvase kala, õlid, rohelised juur- ja köögiviljad, avokaado, päevalilleseemned, pähklid ja pähklivõi, täisteratooted, marjad ja mõõdukas koguses punast veini.

Harjuta ise või rühmaga!

Tee internetist ja raamatutest leitavaid harjutusi või vali endale mälutreening:

http://opetajatemaja.ee/kursused/malutreening-ja-tehnikad/

http://www.kiirlugemine.ee/malutreening

Nutiseadme asemel loe raamatuid, käi näitustel, katseta erinevaid treeninguid ja kui kuidagi ilma ei saa, proovi aju ja mälu treenimiseks äppe!

100 sammu tagurpidi = 1000 sammu edaspidi

Harjutusena soovitatakse ka tagurpidi käimist, sest peale aju arendamise treenib niimoodi liikumine keha märksa rohkem kui tavapärane kõndimine. Hea võimalus kiiremini ja mitmekülgsemalt kaloreid põletada!

Mälutreening
Foto: Shutterstock.com

Kordamine on tarkuse ema
Mineviku tee on enamasti rohtunud ja kui me möödunut ei korda, siis meelde see ei jää. Trei räägib Ebbinghausi unustamiskõverast: mida rohkem me midagi kordame, seda kauem see meeles püsib. Kordamine on tarkuse ema. Kui asju mitte korrata, püsib näiteks tund pärast millegi tajumist meil sellest meeles vaid 40–50%. Sellepärast toimib eksamiteks õppimisel just kordamine ja korduvate küsimuste läbitöötamine.

Kommenteerib mälumängur ja muusik Ivo Linna.

Kuidas oma mälu treenite?

Minu mälu treenimise vahenditest on esikohal ristsõnade lahendamine. Suhtun sellesse kirglikult ja lahendan neid iga päev. Ristsõnad on selles mõttes head, et mõned on lihtsad ja nendega on ainult kirjutamise vaev, kuid on ka neid, mille üle tuleb pikemalt mõelda ja kombineerida. Ma olen püüdnud teatmeteosed kõrvale jätta ja ise lahenduseni jõuda.

Ma ei loe enam raamatuid üle, et infot meelde tuletada. Ma ei tuhni teatmeteostes, et kramplikult teatud eluvaldkondi meelde jätta. Tean, et elukutselised mälumängurid seda teevad. Olen nendega rääkinud ja nad on öelnud, et nad võtavad mingi eluvaldkonna ette ja töötavad süstemaatiliselt teatmeteoseid läbi. See on teistmoodi kirg, mina olen hobimälumängur ja mulle see lihtsalt meeldib.

Olen veel kasutanud harjutust, mille käigus püüan peast nimetada 100 linna, mis algavad näiteks A- või B-ga või mõne teise tähega. Siis hakkan mälus kühveldama ja vaatan, kas saan tulemuse kätte. Mõnikord, kui on tõesti igav, loetlengi linnu või USA osariike.

Ivo Linna
Ivo Linna on muuhulgas Vikerraadio Miniturniiri saatejuht. Fotol koos Tartu Kivilinna kooli lastega Foto Kairit Leibold / ERR

Kui palju aega sellele pühendate?

Umbes pool tundi päevas. Aga pigem mitu korda päevas, üks ristsõna korraga. Minu jaoks on see värskendav hingetõmbepaus.

Millised on parimad meeldejätmisnipid?

Ma olen aru saanud, et vähemalt minul jäävad asjad paremini meelde, kui ütlen need valjusti välja. Loed huvitava fakti ja kordad seda valju häälega.

Kuidas Teil on mälumängus spordiküsimustega läinud?

Sporditeemaliste küsimustega olen tihtipeale hädas, sest ma ei tea viimaste aegade spordist midagi. Seda lihtsal põhjusel – mu kunagine huvi spordi vastu on taandunud. Kui küsitakse mõne spordiala maailmameistreid, siis ma enam ei tea. Lapsepõlves lugesin olümpiaraamatuid ja mängud olid tol ajal minu jaoks pühad. Siis olid mul võitjad suuremalt jaolt peas. Kui asi läks dopinguteni, mu huvi kadus. Finaalmänge ja tippvõistlusi ikka vaatan ning kergejõustik mulle meeldib.

Tekst: Kadri Kütt

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*