Miks proovida orienteerumist?

orienteerumine
Foto: Shutterstock.com

Orienteerumisega on iga inimene mingil määral kokku puutunud. Näiteks võõras linnas on oluline kaart ja tänavapilt kokku panna, et soovitud sihtkohta jõuda. Orienteerumise harrastajal ongi eduks vaja eelkõige teravat mõistust, kiired jalad tulevad vaid kasuks.

Mida orienteerumisest teadma peaks, räägib treener Liivi Tafenau (orienteerumisklubi Käbi). Oma kogemusi jagavad orienteerumise MM-il osalenud Kaie Konsap (OK Võru), Martin Murakas (Rakvere OK), kes oli 2017. aastal Eesti meister orienteerumisjooksu tavarajal, ning Aivi Kukk, kes tegi alaga algust alles sel kevadel.

Mis ala orienteerumine on?

Tafenau: Orienteerumine on mõistuse ja jalgade koostöö. See on miski, mida iga inimene peaks oskama. Orienteerumisega käib kokku ka põhimõte: enne mõtle, siis tegutse.

Kellele orienteerumine sobib?

Tafenau: Absoluutselt igaühele ja nii kaua, kui jalad liiguvad. Ei ole olemas õpetamatuid inimesi, aga on olemas kergemaid ja raskemaid variante. Kindlasti pole kiirus ja jooksmine alati esmatähtsad – nutikusega võib palju kaugemale jõuda.

Orienteerumise puhul on oluline, et inimene julgeks looduses liikuda. Paljud ei julge koduaiastki välja tulla, kuid hirmust usside ja putukate ees tuleb üle olla. Ei tohi peljata ka üksi olemist. Tehakse suuremaid ja väiksemaid vigu, kuid rajal ära ei kao keegi.

orienteerumine
Tänavu Tartu Kirikuküla neljapäevakul. Liivi Tafenau õpetamas Kersti Põldsalule suunaga minemist. Foto: Reigo Teervalt

Mis varustust on vaja?

Tafenau: Maastikukaarti, kompassi, SI-pulka ja ilmastikukindlaid riideid. Kui endal aja mõõtmiseks vajaminev SI-pulk puudub, siis saab seda rentida.

Millised kulud orienteerumisega kaasnevad?

Tafenau: Esiteks transpordikulud, kuid tavaliselt sõidetakse võistluspaika sõpruskonnaga, seega saab kulutusi omavahel jagada. Peale selle võib kaasneda väike stardimaks, mis Eestimaa päevakutel on tavaliselt viis eurot või vähem.

Kui SI-pulka pole, tuleb see laenutada – selle hind on umbes kolm eurot. Kui aga ostad endale SI-pulga päriseks, siis võid arvestada, et see kestab aastaid. Kompasse on igas hinnaklassis. Aga tihti juhtub, et kui harrastaja saab maitse suhu, siis hakkab ta vaatama kvaliteetsemat varustust.

Martin Murakas
Martin Murakas Foto: Heleri Paiste

Kus orienteerumist harrastada saab?

Tafenau: Igal pool. Eestis on selle ala harrastamiseks kõik võimalused olemas. Ka linnaparkides korraldatakse päevakuid ja võistlusi, aga püsiradu seal maas ei ole. Peale võistlusi võetakse kontrolltähised maha. Lisaks toimuvad üle Eesti orienteerumispäevakud.

Mis omadusi orienteerumine arendab?

Tafenau: Kindlasti füüsilisi, sest harrastaja liigub metsarajal ja soos, maanteedel orienteerutakse väga harva. See hoiab väga hästi liigeseid ja jalgu.

Vaimselt arendab samuti. Kui sa lähed rajale, siis probleemid ununevad. Pärast võib kõik jälle meelde tulla, aga siis on see probleem juba väike. Vaimselt on orienteerumine mõõdukas pingutus.

Kaie Konsap
Kaie Konsap Foto: erakogu

Miks orienteeruda?

Konsap: Orienteerumine annab võimaluse reisida ja avardada silmaringi. Kui mõne aasta eest kuulsin, et veteranide MM korraldatakse Brasiilias, siis mõtlesin kohe, et sinna ma pean saama. Mitte orienteerumise pärast, see on niisama tore, aga et minna Brasiiliasse ja näha kõike seda, mis seal on.

Orienteerumine oli nagu orienteerumine ikka, lihtsalt väga palav. Teistmoodi oli jooks istutatud männimetsas. Minu lühikeste jalgadega oli päris raske, sest pikad okkad olid paksu kihina maas – võrreldav meie soojooksuga. (Ühe heinamaa peal olid kurjad lehmad ka.)

Murakas: Orienteerumine on andnud mulle kuhjaga julgust ja sihikindlust. See sobib just neile, kellel on raskusi ennast motiveerida, et jooksma või kõndima minna. Mina näiteks ei suuda niisama jooksmas käia, aga orienteeruma lähen iga ilmaga. Kuid mis peamine, orienteerumine on suurepärane võimalus viibida looduses, kas siis üksi või pere ja sõpradega.

Aivi Kukk
Aivi Kukk (vasakul) koos sõbranna Krislyniga Foto: erakogu

Kukk: Alustasin orienteerumisega selle aasta kevadel koos sõbranna Krislyniga, et olla aktiivsem. Alguses tundus kõik lihtne – võtad kaardi ja jooksed selle järgi kontrollpunkti. Kui aga tingmärkidest pole õrna aimugi, siis on lihtne sattuda tihedasse metsa või soisele alale, kus liikumine on raskendatud. Juhtub ka seda, et metsaalune on mustikaid või metsmaasikaid täis ja mõned minutid lähevad sinna kaotsi.

Otsi lisainfot

orienteerumine.ee

Tekst: Laura Jaansen

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*