Pikkade traditsioonidega Tartu maraton on kõikide suusatajate laulupidu. Saku suusasõbrad külastasid ühiselt Tartu maratoni juba aastal 1980 (esimene ametlik maraton, varasemalt matk) ja sellest ajast peale on seal ikka käidud väiksema või suurema seltskonnaga, kuniks 1997. aastal jõuti Saku Suusaklubi loomiseni.
Nagu ütleb laulusalm, ei ole mägesid ega kulda meie maal, nii on ka Saku rabametsas vägagi tasane, kust ei leia isegi ühte küngast. Seega, looduslikud eeldused Tartu maratoniks valmistumiseks on Eesti mõistes keskmisest keerulisemad.
Siiski osales juba esimesel ametlikul Tartu maratonil Sakust kaheksa suusatajat, kellest neli said hiljem ka MTÜ Saku Suusaklubi asutajaliikmeks (Tiit Plakk, Enn Soovik, Peet Talvoja, Tiia Viru), ja ilma Saku suusatajateta pole sestpeale toimunud mitte ühtegi Tartu maratoni. Valdav osa Saku Suusaklubist on teenekad harrastussportlased ja see avaldubki eelkõige Tartu maratoni läbitud kordades. Seitse klubiliiget on osalenud seal 20 ja enam korda ning teeninud sellega välja nimelise rinnanumbri ja Tartu maratoni saadiku austava tiitli: Toomas Valgma (27 korda), Tiit Plakk (27), Johan Laas (25), Kadri Tinits (24), Peet Talvoja (21), Tarmo Selde (21) ja Tiia Viru (20). Lisaks eelmainitutele on 10 osalemiskorra eest teeninud kuldmärgi 13 ja hõbemärgi (viis korda) 15 suusaklubi liiget. 80% klubi liikmetest on vähemalt korra Tartu maratonil käinud.
Maraton liidab
Saku Suusaklubi liikmeid on aegade algusest ühendanud sotsiaalne suhtlemine, kooskäimise ja ühise sportimise rõõm ning Saku suusaelu edendamine. Klubi ei ole mitte kunagi olnud tippsportlaste taimelava, klubil pole treenereid ega ühiseid treeninguid, kuid vaatamata sellele on nad võitnud Harjumaa meistrivõistlustelt kokku 93 medalit, lisaks hulga kaalukaid medaleid Eestimaa talimängudelt, kus stardinimekirjas võib näha ka koondislasi ja ekskoondislasi.
Saku vald on enamasti leidnud võimaluse toetada ühel või teisel viisil klubi osalemist Tartu maratonil. Maratoni tähendus Saku Suusaklubi jaoks pole aastatega grammigi vähenenud, see on klubi iga hooaja tippsündmus ja kõige tähtsam rituaal. „See on koht, kus õpitakse üksteist paremini tundma, kus minnakse koos ja üksteist toetades vastu ühistele raskustele ja pannakse ennast proovile. Tartu maraton kasvatab ja kinnitab klubi ühtsus- ja meeskonnatunnet. See on suur motivaator järjekindlaks treenimiseks, et suudaks maratoni hea enesetundega läbida,” ütleb suusaklubi liige Kadri Tinits.
Maratonil ikka juhtub
Aegade jooksul on maratonidel ka igasugu ärevaks tegevaid asju juhtunud, kus põhirolli mängis alati transport. Näiteks 1996. aastal keeldus päevinäinud buss hommikul Käärikul käivitumast ja kuigi start oli Otepääl külma tõttu 1,5 tundi edasi lükatud, terendas siiski oht hiljaks jääda. Viimasel hetkel andis buss meeste jõule järele ja läks Kääriku mäest alla lükates uuesti käima. Mõni tarvilik ettevalmistus jäi seetõttu küll poolikuks, kuid see-eest olid kõik stardihetkeks adrenaliini täis pumbatud.
„On olnud mitmesuguseid tõrkeid ja ehmatusi, aga enamasti on lõpuks läinud kõik ikka nii, nagu kavandatud. Kaks korda on meile üpris viimasel hetkel öömaja üles öeldud, aga mingil kombel on lõpuks siiski kõik lahenenud. Üks kord lagunes buss tee peal ära, aga ka siis saatis firma uue bussi järele,” meenutab Kadri ette tulnud viperusi.
Miks siiski igal aastal uuesti?
Saku Suusaklubi liikmed kinnitavad ühest suust, et ülev laulupeo tunne stardis, suurepärane rada, imeilus loodus, päikeselise ilma eriline vaade Harimäelt, õnnetunne ja soe õlu finišis, on see, mis neid alati Tartu maratoni starti toob. „Varustus ja riietus on muutnud aastate jooksul mõõtmatult paremaks, korraldus on läinud professionaalsemaks, tase kõrgemaks (harrastusportastel pole enam ammu asja esimese saja sisse), mis aga pole muutunud, on Tartu maratoni vaimsus ja hing. Ja see meid tõmbab,” ütleb Kadri. „Korraldus on super ja rajad on alati Eesti parimad. Viimasel korral hüpati lausa üle varju – praktiliselt ilma lumeta peeti maratonipidu ikkagi supertasemel. Selgelt paremaks on läinud ka sõitjate kultuur ja saadiku teema on ka päris hästi välja mõeldud.”
Kogukonna heaks
Saku Suusaklubi peamine tegevus on klubiväline, suunatud kohalikule kogukonnale, Saku vallale. Alates seitsmekümnendate lumistest talvedest on siinmail olnud alati mingi arvestatav suusarada. Suusaklubi võttis kohe alguses oma kohustuseks muuta rada järjest paremaks, arendada selle kaudu ka rahvasporti ja esindada valda eri võistlustel. Suusaradade korrashoid sisaldas nii metsatöid, sildade ehitamist, rajapõhja kindlustamist kui ka algusaastatel iga paari aasta tagant nagu iseenesest taastekkivate prügimägede likvideerimist. Kuni aastani 2008, mil üle-eestiline suurüritus „Teeme ära” puhastas mitte ainult metsaalused, vaid muutis ilmselt midagi ka inimeste mõtteviisis, sest pärast seda pole Saku suusaradadele enam prügimägesid tekkinud.
Praeguseks on Saku liitunud üle-eestilise terviseradade programmiga ja kohalikke rõõmustavad nüüd 7 km pikkune Rabametsa suusarada, lühike 1 km pikkune valgustatud suusarada ja isegi väike tehismägi. Kui ilm vähegi lubab, on kõik need rajad alati korras. Olgu lund vähe või palju, Saku rajad on ikka paremini hooldatud kui naabritel. 2006. aastast alates on radade hooldamise põhiraskus Saku vallal, kuid Saku suusaklubi liikmed löövad talgutel ikka tihedalt kaasa.
MTÜ SAKU SUUSAKLUBI NUMBRITES
Asutamiskoosolek: 21.04.1997
Asutajaliikmeid 21, praegu liikmeid 62
Juhatus: president Paavo Nael, liikmed Kadri Tinits, Sirli Metsamäe, Tiiu Zirnask
Suuremad saavutused:
* suusaradade uuendamine ja hooldamine aastani 2006
* rajakorrastamise talgute organiseerimine ja osalemine
* suusapäevade ja Saku Kolmiku korraldamine
* Harjumaa meistrivõistlustel osalemine
* Tartu maratonil osalemine
Vastab Paavo Nael – FIS-i tehniline delegaat (FIS TD – FIS Technical Delegate) ning Eesti Suusaliidu murdmaaosakonna juht aastatel 2001–2010.
Miks ja kuidas tekkis Saku Kolmik ning kuidas ja kellega hakati korrastama ja arendama Saku terviseradu?
„2000ndate alguses Sakku kolides soovisin endise murdmaasuusatajana talvel suusatada ega jõudnud iga päev Nõmmele sõita. Jooksin tihti Saku rabametsas ja mõlgutasin mõtteid võimalike radade üle. Sakus toimusid erinevad suusavõistlused juba 70ndatel ja korraldati ka rattavõistlusi kohaliku entusiasti Johan Laasi eestvedamisel. Klubi Tartu Maraton korraldatud nelikürituse ajel tekkis mõte teha üks sari ka Sakku. Vaja oli vähemalt üks etapp juurde mõelda, milleks sai jooksmine. Mõeldud-tehtud ning 2003. aastal toimus ajaloo esimene Saku Kolmik (suusatamine, jooksmine ja rattasõit).
Saku suusaradade korrastamisel tehti väga palju ära talgute korras, väga suur abi oli endisest vallavanemast Sven Keslerist. Hilisemas faasis tuli appi Saku Lions klubi ning lisaks Saku Suusaklubile ka Porter Racingu rattaklubi. Radu on hooldanud rajavõlurid Volli ja praegu Arne Zirk. Kokku on niisiis olnud väga palju erinevaid toetajaid.”
Maratoni saadikud
Klubi Tartu Maraton korraldatavate ürituste hulka kuuluvad: Tartu maraton, Tartu jooksumaraton, Tartu rattaralli, Tartu rulluisumaraton, Tartu rattamaraton ja Tartu linnamaraton. Klubi üritused moodustavad võistlussarja Tartu Maratoni Kuubik.
Kakskümmend osaluskorda üritusel annab osalejale vastava ürituse kahekümne korra märgi ja maratoni saadiku tiitli, millega kaasneb vastav diplom. Alates 21. osaluskorrast saab osavõtja sellel üritusel erikujundusega stardinumbri, seda juhul, kui registreerimine on tehtud esimese registreerimisvooru jooksul.
Tekst: Kärt Radik
Fotod: erakogu / Klubi Tartu Maraton
