Oled pikema perioodi vältel regulaarselt treeninud, ehk isegi saavutanud mõne paika pandud eesmärkidest ja vorm liigub ülesmäge … kuni sind niidab jalust külmetushaigus. Mida sellises olukorras teha?
Ühtset vastust on keeruline anda. Tark treenija lähtub enesetundest ja kindlasti konkreetsetest sümptomitest, samuti tasub mõelda, millised on treeningtingimused (õues või saalis) ja kuivõrd mõjutab ühe või mitme treeningkorra vahele jätmine eesmärkide saavutamist üldisemalt. Tippspordis armu ei anta ja vahendeid ei valita, kuid tuleb arvestada, et tipus on võimalused teised. Seega lähtume käesolevas artiklis pigem harrastaja vaatenurgast, mille poolt vaadates on olukord üpris lihtne.
Üldiselt toodab haigena treenimine pigem kahju kui kasu. Haigusnähud annavad vihje, et organism vajab taastumiseks puhkust ning igasugune lisakoormus võib sümptomeid üksnes võimendada. Harrastaja võiks kindlasti arvestada, et 2–3 puhkepäeva on parem kui vägisi haiguse kiuste trennis ära „tiksuda”. Sellisel poolikul treeningul on üldiselt üsna väike kasutegur ning esmapilgul kergena tunduv külmetus võib hoopis võimenduda ja haigusperioodi pikemaks venitada.
Lähtuda tuleb enesetundest ja sümptomitest
Kui tegemist on üksnes kerge nohuga, enesetunne on normaalne, palavikku ei esine ja muid sümptomeid kaelast allpool samuti mitte, ei pruugi kergem liigutamine halba teha. Siiski on oluline jälgida, et treeningu käigus või pärast seda külma juurde ei saa.
Kui otsustad siiski trenni minna, on mõistlik treenida haiguspäevadel veidi madalama intensiivsusega kui tavapäraselt. Näiteks jõutreeningu puhul tee lihtsalt harjutused kergelt läbi või mine hoopis rahulikule jalutuskäigule, sest mida vähem organismi kurnad, seda kiiremini haigusest taastud. Kui tunned treeningu käigus, et jõudu ei ole, on see märk, et vajad haigusest taastumiseks aega. Püüa mõni päev kergemalt võtta – enesetunde paranemine on märk, et võid taas treeningutele naasta. Siiski tasub paar järgnevat treeningkorda veidi kergemad teha.
Ennast kurnata ei tohiks
Üldiselt soovitan kõigil haigestumise korral pigem taastuda ja puhata. Mida vähem ennast kurnad, seda kiiremini saad rajale tagasi. Selle mõtte peaksid kõrva taha panema esmalt need, kes kuidagi ilma trennita ei suuda ja kelle vaimne tasakaal selle tõttu kannatab. Tõsisemate sümptomite korral on asi veelgi sirgjoonelisem, treening tuleb igal juhul ära jätta. Tegele treeningu asemel näiteks enda harimise või treeningu taktikalise poolega – loe, uuri ja õpi, kuidas taas rajale naastes oma sooritust parandada, kuidas planeerida toitumist ja taastumist. See on kogu treeningprotsessi oluline osa, seega kasuta aega, mil reaalselt raskust tõsta või kilomeetreid koguda ei saa, selleks, et oma teadmisi ja sooritust hiljem parandada. See võib anda lisamotivatsiooni ja naased hiljem treeningprotsessi juurde juba teadlikumalt.
Koormusi tõsta järk-järgult
Lühiajalised puhkeperioodid ei langeta kindlasti sooritustvõimet ja kuni nädalane taastumisperiood ei peaks olema häirekell. Kui oled sunnitud pikemalt puhkama ja ravima, tuleb algse koormuse juurde naasta järk-järgult. 2–3-nädalaselt pausilt naastes tuleb kindlasti teha n-ö sisselamise faas ja lasta organismil koormusega taas harjuda. Mida kogenum treenija oled, seda kiiremini suudad igapäevarütmi naasta.
Nagu alati, on igal mündil mitu külge. Sageli leidub ka neid, kes leiavad treeningu ärajätmiseks kui tahes erinevaid põhjuseid ja vabandusi. Nendel juhtudel tuleb aru saada, kas tegemist on pelgalt ettekäände või tõsise probleemiga. Palju on kinni ka peas ja mõttel on suur jõud, põhjuste otsimise asemel tuleb hinnata reaalset olukorda.
Hea teada
Ühe või paari treeningkorra ärajätmine ei mõjuta üldist sooritusvõimet, arengut ega kogu protsessi.
Mis tahes treeningute juures on oluline regulaarsus ja ühe korraga imesid ei juhtu.
Jäta meelde, et haiguspäev ei ole puhkepäev.
Kasuta taastusaega targalt ja väldi ülemõtlemist. Kui organism nõuab taastumist, siis taastu, kui puhkust, siis puhka, kui ravi, siis tegele probleemiga.
Haigena või vigastuse kiuste treenimine viib üldjuhul probleemide süvenemiseni või kutsub esile planeeritust pikema treeningpausi.
Tekst: Egert Oiov, vormiloojad.ee
Fotod: Shutterstock.com