Kaksikvennad Tõnu ja Toomas Tõniste on kahekordsed olümpiamedalistid. Toomasest on tänaseks saanud rahandusminister, kuid eraelus on tema jaoks esmatähtis pere ning sporti teeb ta lõbu ja tervise pärast.
Toomas Tõniste on sündinud Tallinnas ja tema lapsepõlvekodu asus Kadriorus. Aktiivse elulaadiga noormehele oli sport hobi nii maal suvekodus kui linnas lühiajaliselt tennise ja korvpalliga tegeledes. Kehalise kasvatuse tund oli üks tema lemmikutest ja koos vennaga olid nad kõige kiiremad nii jooksurajal kui ka paljudel teistel spordialadel, kus teistega rammu sai katsuda. Üheksandast eluaastast valisid poisid lemmikspordialaks purjetamise, kui Milvi Martin nad trenni kutsus. Alates 1981.aastast alustati purjetamistreeninguid Rein Ottosoniga ja seati kõige kõrgemad sihid.
Pirita lahesopist maailmavete medaliteni
Tippspordis saavutatuga on Toomas väga rahul, kuna paljud tolleaegsed konkurendid ei suutnud favoriidikoormaga hakkama saada ja jäid olümpiamedalitest ilma. Loomulikult leidub ka meie kaksikute purjetamiskarjääris kripeldama jäänud võistlusi, näiteks MM-idel pole Tõnisted medalit võitnud. „Olime vennaga füüsiliselt tugevad ja olümpiatulemustega rahul, kuid MM-id ebaõnnestusid eri põhjustel nii juunioride kui täiskasvanute seas.”
Toomas jutustab loo, kuidas nad saadeti 1986. aastal Tõnuga suurest Nõukogude Liidust esimesele tiitlivõistlusele Hollandisse juunioride MM-ile ning avaldab tänu grusiinist meditsiiniprofessorile ja delegatsiooni juhile, kes oli nende heast purjetamisest vaimustatud. Vennad juhtisid tiitlivõistlust viimaste sõitudeni, kuni tehniliste viperuste tõttu jäid lõpuks medalist hoopis ilma. Kõik mõistsid, et Tõnisted olid sellegipoolest teistest paremad, ja grusiin koostas poistele korrektse raporti, mistõttu välissõidud punalipu all edukalt jätkusid. Näiteks lubati Tõnistetel lennata noorte poistena kahekesi Hispaaniasse Salousse MM-ile – tol ajal ennekuulmatus olukorras, kus nende õde elas Austrias. Kohapeal hoidsid siiski silma peal nii koondise treener kui esindaja Moskvast, et nad õe juurde üle ei kargaks.
Kooliteelt ärimaailma
Toomas Tõniste lõpetas sportlaskarjääri ajal Tallinna Ülikoolis kehakultuuriteaduskonna ja alustas aastast 1992 ettevõtjana äritegevust. Eesti poliitikamaastikul on ta tegev olnud aastast 1998. Olümpiamängude hõbe- ja pronksmedaliomanikuna tunneb ta sporti läbi ja lõhki ning annab panuse nii tippspordi kui rahvaspordi arengusse ja ausa spordi reeglite järgimisse. Sportlikud eluviisid ja tervislik toitumine toodab tema arvates inimestele elurõõmu ja aitab tervisekuludelt kokku hoida. Tõniste juhtimisel on rahandusministeeriumi põhiülesanneteks valitsuse nõustamine eelarve, maksunduse, makromajanduse, ruumilise planeerimise, finants-, haldus- ning regionaalpoliitika ja regionaalhalduse elluviimisel ning majanduse eesmärgistamisel. Eesmärk on tagada tugev, jätkusuutlik ning tasakaalus rahandus- ja majanduskeskkond. „Majandus- ja ettevõtluskasvuga saab edaspidi sporti tõhusamalt toetada. Mul on hea meel, et erisoodustusmaksu eestvedajana riigikogus on see nüüd lõpuks ometi tehtud. Rahandusministrina püüan raha eri valdkondadesse juurde tuua, eriti just noortesporti, kuna üleminek noorteklassist täiskasvanute klassi on kõige valulikum.”
Hea eeskuju lastele
Räägime ministriga eeskujudest ja noorte eesmärkidest. „Igal riigil peab olema tippsport. Täna saan aru, kui palju on tippsport mind aidanud, kui on olemas kindlad eesmärgid. Elu edasiviiv suund on eesmärkide püstitamine ja nende täitmine. Kõige suurem probleem on eesmärgita elamine.”
Spordi tähtsusest saadakse samm-sammult siiski aru ja ministergi on isikliku hoiakuga eeskujuks. Kodus on ta eeskuju 8- ja 9-aastastele poegadele ning 14-aastasele tütrele, kes on harjunud, et isa hakkab koju saabudes võimlema. Tihti harjutatakse ja maadeldakse üheskoos paarikümnest minutist kuni tunnini. Lisaks tegeleb tütar iluvõimlemise, tennise ja tantsuga, vanem poeg võistlustantsu ja muusikaga ning noorem poeg akrobaatika ja tennisega.
Tippsportlasena Melges24 paadiklassis
Huvitav on tõdeda, et tegelikult pole Toomas Tõniste tippsportlase karjääri veel lõpetanud, kuna osaleb tänaseni Melges24 paadiklassis, kus võistleb palju endisi olümpiapaadiklasside tippe ja medalimehi. Tegemist pole küll olümpiaalaga, kuid EM-il ja MM-il osaleb tavaliselt 100 paadi ringis umbes 20 riigist ja edu on saatnud eestlasi selleski paadiklassis. Kui juba veele minnakse, siis on soov anda endast parim ja pingutus on sarnaselt varasemaga alati maksimaalne. Trenni teeb mees piisavalt palju, et end heas vormis hoida. Kohtumiselgi on märgatav, et rahandusminister on heas füüsilises ja vaimses vormis. „Riigikogu liikmena oli võimalik rohkem trenni teha, ministrina on see keerulisem. Kodus tegelen kehaliste harjutustega ja lisaks tavamängudele nagu jooks ja jalgpall ka maadlen lastega ning jõudumööda külastan ministeeriumihoone jõusaali. Spordimehena vihkan õllekõhtu ja ei saa aru, kuidas on võimalik ennast austada, kui füüsiline vorm täielikult käest lastakse.Isiklikult ma töökohustuste tõttu küll alati sobival ajal trenni teha ei saa, ent kui teen 26 lõuatõmbe asemel 22, siis saan aru, et on vaja liigutama hakata.”
Rahandusministeeriumis on sport au sees
Ministeeriumihoonesse on rajatud siseterviserada, mida on võimalik igal hetkel lifti asemel kasutada. Ameti spordiklubi korraldab majasiseseid võistluseid trepijooksust kuni jõuharjutusteni. Minister kutsub inimesi küll eeskätt õueharrastustele, kuid lifti asemel siseterviseraja läbimine treppidel on samuti tervitatav. „Trepikojas pole küll piisavalt palju värsket õhku, kuid inimesed siiski liiguvad treppidel. Sport on meil au sees. Sporti tehakse enne tööd, lõunapausi ajal ja ka pärast tööd.”
Tõniste on rahul, et valitsus on spordisõbralik, ja tema sõnum lugejatele on hoolitseda tervise eest regulaarselt. „Eeldus on tingimuste loomine riigi poolt. Meil on terviserajad, spordiklubid ja sportlikud kaaslased. Arusaam on hea, kui me pingutusi ei karda. Meil tuleb tervise peale mõelda!
Tekst: Meelis Koskaru
Fotod: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum / erakogu
