Vähem kui kuu on jäänud IRONMAN Tallinna tiimide stardini. Ei saa öelda, et me kõik tunneme end sajaprotsendiliselt valmis olevat, aga trenni on tehtud juba omajagu ning vorm muutub iga päevaga paremaks.
Nagu ikka, pole sportimine ainuke tegevus meie päevas ning tihtipeale jäävad trennid ebamäärasesse ajavahemikku hilisesse õhtusse või varahommikusse, kuidas kellegi rutiin on kulgenud. Meie rattaspets Piret on proovinud leida tasakaalu maa ja taeva vahel ning oma juunikuu ligi 100 lennutunni vahele sisse põiminud 19 rattal veedetud tundi. Kokku 450 km, pikemad treeningud üle 100 kilomeetrised otsad. Tal on õnneks ülisportlik ema sageli kaasas, kes motiveerib ning isegi vihma ja tuulega trenni kutsub.
Töö ja trenni kõrvutamine pole võõras ka meie ankrumehele Silver Kihole, kes on spordile küll nii lähedal, kuid samas nii kaugel. Pean silmas tema ametit Sportlandis, mille tõttu viibib ta erinevatel spordiüritustel kindlasti rohkem kui enamus Eesti spordifanatte. Sageli ta Sportlandi telgist kaugemale ei jõua, kuid sellegipoolest on mehel ette näidata päris korralik hulk kilomeetreid jooksurajalt – juunikuus sai kirja 120 km. Eesmärk on Silveril korralik, kuna ta tahab täispika maratoni läbida tempoga keskmiselt 5,30 min/km. Seda on ta ka trennides arendanud ning nüüd on tähtis teha treeninguid, mis arendaksid lihasvastupidavust ka pikematel distantsidel ehk nädalas vähemalt 2 x 2,5h jooksuotsi.
Isiklikust arengust nii palju, et ujumine on muutunud järjest mõnusamaks ning täna headele õpetussõnadele ZOOT’i treenerilt Lauri Pakkaselt olen tehniliselt teinud päris suure arengu. Rahulikult suudan kulgeda päris kaua, kuid vastupidiselt Silverile on mul vaja lisada enda kavva ka pisut kiiremaid trenne enda. Stardisaginas võib tempo päris kiireks ja pulss üsna kõrgeks minna, seega pean keha harjutama ka sellise koormusega.
Mul ei ole kahtlustki, et oma võimete poolest keegi meist enda distantsi läbida ei suudaks. Küsimus on lihtsalt, kui nauditavaks selle endale teha suudame.
Seniks kirjutamiseni!
Varasemaid postitusi loe siit!
Tekst: Ergo Kukk