Rašid Abeljanov on Eesti meeste ja seenioride korvpalli grand old man. Ta on olnud teenekas Eesti rahvuskoondiste mängija ning võitnud rohkelt medaleid Euroopa ja maailmameistrivõistlustelt ja veteranide olümpiamängudelt. Ta on veteransportlane, kes esindab Eestit seniajani ülimalt edukalt tipptasemel rahvusvahelistel võistlustel ja aitab tutvustada Eestit kui korvpalliriiki.
Rašid Abeljanov sündis 26. juunil 1954 krimmitatarlaste pagenduses olevas peres Taškendis. Korvpalli hakkas ta mängima alles 13-aastaselt kohalikus armee spordikoolis ja Usbeki noortekoondises. Eestisse sattus Rašid esimest korda 1971. aastal, kui Võrus toimus Eesti-Usbeki noortekoondiste ühine treeninglaager. 1972. aastal lõpetas ta keskkooli ja osales üleliidulisel koolinoorte spartakiaadil, kus jäi silma Moskva ja NSVL-i noortekoondise treeneritele.
Suurt kasvu andekas noormees kutsuti NSVL-i noortekoondise treeninglaagritesse, kuid välismaale võistlema sõites jäeti Rašid meeskonnast välja. Kui ta põhjust päris, vastati, et küsigu oma isa käest. Rašidi isa oli nimelt osalenud meeleavaldusel krimmitatarlaste enesemääramise õiguste kaitseks.
Kuidas mees Eestisse jõudis?
Eestisse elama kutsus Rašidi korvpallitreener Heino Lill, kes 1974. aastal tõi ta ise Taškendist Tartusse. Õpinguid jätkas ta Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) kehakultuuri teaduskonnas, kuid sealt võeti noormees peatselt kaheks aastaks aega teenima Moskvasse Armee Keskspordiklubisse. Enne Kalevis mängimist tuli üks hooaeg veeta veel Riia Armee Spordiklubi ja NSVL-i üliõpilaskoondise võistkonnas. Koos Tkatšenko, Petrakovi, Iovaiša, Masalskise ja teistega sai Abeljanov 1977. aastal Bulgaarias toimunud universiaadil kaela hõbemedali, kusjuures finaalis kaotati USA üliõpilaskoondisele.
TRÜ, Kalevi ja Eesti koondisega liitus Rašid 1977. aasta lõpuks ja juba järgmisel aastal aitas ta TRÜ meeskonna Eesti meistriks.Eesti koondises mängisid siis veel legendaarsed Jaak Lipso, Priit Tomson, Aleksei Tammiste, Anatoli Krikun ja Jaak Salumets, kuid kõik nad olid oma korvpallikarjääri lõpusirgel. Nendele kohalikku väärikat järelkasvu polnud ning nii langeski Kalevi mängu edurivi põhiraskus üha sagedamini Abeljanovile, Viktorovile ja Filatovile. Kui Kalev NSVL-i meistrivõistluste kõrgliigast ajutiselt välja kukkus, läks Rašid kaheks aastaks tagasi sünnilinn Taškendi kõrgliiga võistkonda ning lõpetas seal 1984. aastal ülikooli korvpallitreeneri kutsega. Kalevis ja Harju KEK-i võistkonnas mängis ta veel 35-aastasena ning lahkus 1989. aastal, kui avanes võimalus minna mängima ja elama Ungarisse.
Jätk Ungaris
1990.–1991. aastal tuli Rašid Szolnoki linna meeskonna koosseisus kahel korral Ungari meistriks. Ungari meistrivõistlustel mängimise lõpetas ta 41-aastaselt ning jäi seejärel Ungarisse treenerina tööle ligemale kümneks aastaks. Ta treenis Szolnoki linna naiskonda ja meeskonda ning Ungari koondnaiskonda. Tema parimaks tulemuseks peatreenerina jäi Székesfehérvár Albacompi meeskonna pronksmedal Ungari meistrivõistlustel.
1997. aastal kandideeris Rašid Kalevi peatreeneri kohale, kuid ei osutunud valituks, sest tema side Eestiga oli jäänud nõrgaks. Tagasi Eestisse tööle ja korvpalli edendama naasis mees 1999. aastal, töötades Tallinna Kristiine spordikooli treenerina ja Eesti noormeeste koondise juhendajana. Lisaks jätkas ta korvpalli mängimist Ehitustööriista meeskonnas. 2001. aastal sai pikaaegne sportlane Eesti kodakondsuse.
Siiani korvpalli kütkes
Rašidi pere saab leiva lauale põhiliselt eraettevõtlusest, sest alates 2003. aastast on mehel olnud oma väikefirma, mis tegeleb peamiselt betoontoodete müügi ja paigaldamisega. Raske füüsiline töö võimaldab hoida suurepärast füüsilist vormi ning mängida korvpalli veteranide võistlustel Eestis ja mitmel pool mujal külalismängijana. Nii on Rašid mänginud rahvusvahelistel veteranide tiitlivõistlustel korduvalt Leedu ja Venemaa võistkondades, kuid alates 2014. aastast on ta alati eelistanud mängimist Eesti meistrivõistlustel ja Kalevi seenioride koondvõistkonnas. Eesti meistrivõistlustel on Rašid osalenud korraga isegi kolme vanuseklassi võistkondades (üle 50-, 55- ja 60-aastaste võistkondades), mängides ühes mängus näiteks koos Tiit Sokuga, teises aga Viktor Viktoroviga. Veteranide võistkond, kus mängib Rašid, on tulnud peaaegu alati Eesti meistriks.2014/15. aasta korvpallihooajal tuli Rašid kolmekordseks Eesti meistriks ja tunnistati kõigis nendes vanuseklassides kõige väärtuslikumaks mängijaks.
Maailmatase
Rahvusvahelistel tiitlivõistlustel sai Kalevi üle 60-aastaste meeskond kolm aastat järjest vaid hõbemedaleid. Esimene hõbemedal tuli 2014. aastal FIMBA 8. Euroopa meistrivõistlustelt Ostravas, kusjuures poolfinaalis võideti kindlalt Tšehhi võistkonda ja finaalis kaotati Venemaa koondisele, mis koosnes paljudest endistest kutselistest AKSK mängijatest (Petrakov, Hartšenkov jt).
Teine hõbemedal võideti FIMBA 13. maailmameistrivõistlustelt 2015. aastal Orlandos USA-s, kus finaalis kaotati USA osaliselt endistest kutselistest mängijatest koosnevale meeskonnale. Kolmas hõbemedal toodi koju FIMBA 9. Euroopa meistrivõistlustelt, mis toimusid 2016. aastal Novi Sadis Serbias. Seal kaotati finaalis Serbia (endise Jugoslaavia koondise) endistest proffidest moodustatud meeskonnale, kuid koos Eesti üle 55-aastaste naiskonnaga tähistati seal Eesti esimest kuldmedalit FIMBA Euroopa meistrivõistlustelt üldse.
Meeskonna punktitooja
Esimene kuldmedal tuli Eesti üle 60-aastaste meeste vanuseklassi võistkonnale veteranide olümpiamängudelt 2017. aastal Aucklandis Uus-Meremaal, kus väga pingelises finaalmängus alistati Austraalia meeskond Megabucks napilt ühe punktiga. Võistkonna vaieldamatu liider, kapten ja peaaegu alati kõige resultatiivsem mängija on olnud Rašid Abeljanov. Aucklandi finaalmängus viskas Rašid pooled meeskonna punktidest ja mobiliseeris meeskonda ennastsalgavaks kaitsemänguks. Kuid targalt panustasid Eesti veteranide võistkonna ajaloolisse võitu ka Ivar Raig, Igor Orlov, Jaan Laine, Jaan Malmberg, Juhan Toel, Voldamar Teelem, Urmas Lepik, Ilmar Kütt ja Jüri Kristal.
Teise kuldmedali said Kalevi üle 60-aastaste meeskonna liikmed Abeljanov, Raig ja Kristal kaela 2018. aastal ESBA Euroopa meistrivõistlustelt Pulas Horvaatias, kus mängiti Vilniuse Statyba meeskonna koosseisus, sest teisi kalevlasi ei õnnestunud sel aastal rahvusvahelistele võistlustele kaasata.
Uued sihid
Oma järgmiseks sihiks on Kalevi veteranide korvpallimeeskond seadnud eduka esinemise FIMBA 2019. aasta maailmameistrivõistlustel põhjanaabrite soomlaste juures Espoos, seekord juba üle 65-aastaste vanuseklassis. Unistuseks on võita maailmameistrivõistlustelt kuldmedal. Kui Eesti korvpalli naisveteranid seda suutsid, siis miks ei peaks samaga hakkama saama ka Rašid Abeljanov ja meeskond? Tõsi, meeste hulgas on kõrgemas easki veel medalitele väga tihe konkurents.
Tekst: Arri Ravi
Fotod: Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum / erakogu
