Saun mõjub lõõgastavalt ja annab hea enesetunde. Sellele vaatamata tuleb saunas käies oma keha tähelepanelikult kuulata, sest kõik organismid reageerivad välismõjuritele erinevalt.
Spordiga aktiivsemalt tegelevatele inimestele on saunal taastumist kiirendavat efekt, lisaks on saun kasulik ka sportlaste hingamisteedele ja psüühikale. Sellele vaatamata ei tohi aga kohe pärast trenni lavale minna, sest nii antakse südamele ja vereringele liiga suur koormus. Tuleb oodata, kuni pulss on taastunud, ja alles siis sammud sauna poole seada. „Üks ohukoht on kindlasti raskete treeningute järgne tugev vedelikukaotus, mida inimesed ebapiisava vedelikutarbimisega pärast sauna veel suurendavad,” sõnab Steliise erakliiniku füsioterapeut Mikk Pärn. „Sellest lähtuvalt on ohutu ja meeldiva saunakogemuse juures oluline ka piisavalt vedelikku tarbida,” rõhutab Pärn vee joomise tähtsust.
Füsioterapeudi sõnul aitab saun lihastel küll kiiremini taastuda, kuid eelkõige on sellel psühholoogiline roll – saun maandab stressi ja pingeid. „Kui inimene tunneb saunas käimisest naudingut, siis see ongi kõige tähtsam,” on Pärn veendunud. „Saunas ei käida ainult füüsiliste kasutegurite pärast, saun on olnud meie kultuuris väga tähtis sotsiaalses mõttes ja on mõjunud inimestele vaimse stressi maandajana. Need on kindlasti olulised asjad, mida ei tasu tähelepanuta jätta. Paljudele inimestele on see osa saunast vaat et olulisemgi kui füüsiline pool,” lisab füsioterapeut.
Saun ja müüdid
Pärna sõnul on paljud uuringud andnud erinevate mürkainetest puhastamise teooriate kohta väga vastukäivaid tulemusi ja pigem tasub sellesse arvamusse suhtuda umbusuga. „Samuti ei ole saunatamise kohta immuunsuse ja külmetuste vältimise seisukohalt veenvaid teaduslikke tõendeid,” räägib füsioterapeut.
Põhiline, mida füüsilisest koormusest taastumise koha pealt märgitakse, on piimhape ja sellega seonduv. „Piimhapet ei ole tänapäeva uuringute kohaselt põhjust süüdistada ei lihasvalu tekkes ega ka sportliku sooritusvõime languses,” selgitab füsioterapeut, miks ei peaks saunas piimhappest vabanemist treeningujärgse eesmärgina võtma.
Füsioterapeudi sõnul on peamine lõõgastusefekt, mis sauna tulemusel tekib, suur koormus meie närvisüsteemile ja selles tekkiv väsimus ning soojusest tekkinud mõningane lihaste lõõgastus. „Sellest lähtuvalt on minu isiklik arvamus, et saun on meile pigem psüühilist laadi lõõgastus ja füüsilise taastumise kiirendajana on tegemist pigem müüdi kui tegelikkusega,” ütleb ta. „Inimesed käivad saunas sõpradega aega veetmas ja väsimustunde pärast, ja seni, kuni see neile meeldib ja nad peavad seda vajalikuks, ei peaks seda ka kellelegi keelama,” on Pärn veendunud.
Kuula, mida keha ütleb
Pärna sõnul peaksid saunas ettevaatlikud olema need, kellel on probleeme südameveresoonkonnaga. „Ettevaatlikkus ei tähenda keeldu, küll aga kutsub üles mõistlikkusele,” selgitab ta. Samuti peaksid tähelepanelikud olema inimesed, kellel on varem esinenud saunas pearinglust ja tasakaaluhäireid. „Enamasti tekivad need suurtel temperatuurivahetustel nagu lavalt külma vette jooksmine,” rõhutab Pärn, et see ei sõltu inimese vanusest.
„Kindlasti väärib märkimist, et akuutsete liigespõletikega inimesed peaksid olema saunas ettevaatlikud, sest saun võib tekitada sümptomite ägenemist,” hoiatab Pärn. „Enamasti on vahetult pärast sauna enesetunne väga hea, kuid paari tunni või öö järel võib liiges olla paistes ning väga jäik ja valulik,” selgitab füsioterapeut võimalikke tagajärgi. „Niisugune reaktiivne käitumine ei ole omane aga kõigile inimestele ja seega ei ole tegemist üleüldise keeluga, vaid üleskutsega ettevaatlikkusele,” ütleb ta.
Saunal on positiivne mõju nii kehale kui vaimule. Sellele vaatamata tuleb saunas käia teadlikult ja vastutustundlikult – oma keha tuleb kuulata ja sellele vastavalt ka tegutseda.
Eri saunatüübid
Vastavalt enesetundele tuleb valida endale sobiv saunatüüp. Näiteks soojendab infrapunasaun inimese keha soojuslainete mõjul. Infrapunakiired tungivad sügavale kehasse, soojendades kõiki elundeid, lihaseid, luid ja liigeseid, kiirendades sellega märgatavalt vere- ja lümfiringet. Infrapunasauna keskmine temperatuur jääb 40−50 ⁰С vahemikku. Infrapunasaunas käies on väga tähtis hoida vesi enda läheduses, sest selles sauna higistatakse kõige enam.
Kui infrapunasaun soojendab inimese lihaseid seestpoolt, siis Soome saun on sellele vastandiks. Soome sauna temperatuur jääb keskmisel vahemikku 85−120 ⁰С. Kõrge temperatuuri tõttu on keha esmaseks reaktsiooniks väike šokk ja alles seejärel hakkab inimene higistama.
Kõige rohkem niiskust on aga aurusaunas – erinevaid aroome kasutades on sellel hingamisteid puhastav toime. Optimaalseks aurusauna temperatuuriks loetakse 43−46 ⁰C.
Soolasaunal on aga antibakteriaalne toime, mis vähendab põletikku ja mõjub hästi hingamisteedele. Kui soolasaun on seni olnud pigem spaade pärusmaa, siis praegu on võimalik soolapaneele paigaldada ka kodusesse sauna. Soolapaneelid on dekoratiivsed ja samal ajal ka ravivad.
Tekst: Laura Kalam
Fotod: Saunamaailm
