Timo Ander Lõhmus: võrkpall on Eesti edukaim spordiala

Timo Ander Lõhmus
Foto: Gertrud Alatare

Selver Tallinna võrkpalliklubi diagonaalründaja Timo Ander Lõhmus (17) usub, et võrkpall on Eesti edukaim spordiala, ja tahab kaasa aidata selle veelgi suuremale edule.

Kuidas sattusid võrkpallitrenni?

Sattusin võrkpallitrenni väga juhuslikult. Käisin õega trennis kaasas ja toksisin nurgas palli, kuni tema treener märkas, et ma toksin palli vasaku käega. See oli piisav põhjus, et mind trenni kutsuda, ja juba järgmisel päeval leidsingi ennast võrkpallitrennist.

Miks jäid võrkpalli juurde? 

Suuresti tänu enda tahtmisele selle spordialaga tegeleda. Kohe alguses olid trennis hea treener ja toredad kaaslased ning tänu nendele trennis käimise isu kasvas. Võrkpalli juures on kõige põnevam teisi mängijaid üle trumbata ja närvi ajada. 

Millised on võrkpallis diagonaalründaja ülesanded ja miks mängid just sellel positsioonil?

Mängin diagonaalründaja positsioonil sellepärast, et mind on sinna suunatud. Ma ise veel päris täpselt ei oska öelda, kellena tulevikus tahan mängida, kas nurgaründaja või diagonaalründajana. Noorteklassis olen suurema osa ajast mänginud ikka nurgaründaja positsioonil, aga mida vanemaks olen saanud, seda rohkem on mind pandud diagonaalründajaks. Diagonaalründaja ülesanne on juhtida tiimi rünnakut. Muidugi on ka vaja tiimi tuju üleval hoida, aga seda peavad tegema kõik meeskonnaliikmed.

Millised on kolm peamist omadust, mis tippvõrkpalluril peavad olema?

Timo Ander Lõhmus
Foto: erakogu

Tippvõrkpalluril peab olema endal väga palju tahet ja usku iseendasse.Tähtis on ka see, et oskaks kriitilistel hetkedel pea külmana hoida. 

Millist oma senist sportlikku saavutust hindad kõige rohkem? 

Üks kõige hinnatumaid ja praegu tähtsamaid saavutusi on kindlasti rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistluste 5. koht. See tuli väga raske ja pika töö tulemusena. 

Kui rääkida aga saalivõrkpallist, siis EEVZA meistrivõistluste kaks teist ja üks esimene koht. Veel ei ole kahjuks saanud noorte saalikoondisega EM-i finaalturniiril osaleda, aga see on meie suur eesmärk ja selle nimel on vaja vaeva näha.

Mis on sinu eesmärk võrkpallis?

Eesmärk on jõuda võimalikult kaugele. Tahaksin jõuda mängima näiteks Venemaa või Itaalia liigasse. Tahaksin kindlasti esindada Eesti meestekoondist nii mitmel korral kui võimalik. Unistus on võita maailmameistri tiitel.

Millised on sinu parimad nipid enda motiveerimiseks?

Ma ei ole inimene, kellel oleks vaja ennast väga motiveerida. Ma teen seda, mida ma tahan, ja motivatsioon tuleb iseenesest. Mängudeks aga valmistun muusikat kuulates ja sõpradega suheldes.

Kas sul on võrkpallis eeskujusid? 

Eeskujuks on kindlasti Itaalia koondise diagonaalründaja Ivan Zaytsev. Mulle meeldib väga tema emotsioon ja kirg mängu vastu. Ta on väga hea mängija ja mängujuht. Minu unistus on saada temasuguseks.

Milline on parim nõuanne, mille oled saanud ja mis alati spordis kasuks tuleb?

Kõige kasulikum nõuanne või ütlus on see, et tuleb jalad maas hoida. See tähendab, et kui sul läheb hästi ja mäng tuleb välja, ei tohi muutuda ülbeks ja nina püsti ringi käia. Tuleb hoida madalat profiili. Muidugi võib nautida seda, kui sul on hea vorm, aga mitte liiga kaua ja palju.

Miks võiksid noored just võrkpallitrenni minna?

Võrkpall on hea ala, millega noorena tegeleda. See annab hea kehalise vormi ning arendab loogilist ja kiiret mõtlemist. Eestis on noorte jaoks loodud väga head võimalused ja meie treenerid on väga heal tasemel. Võrkpall on minu arvates Eesti kõige edukam spordiala ja meil on vaja noori andekaid mängijaid, et seda veelgi edukamaks teha. Võrkpall on ju võrratu!

Tekst: Merilin Piirsalu