Kes ja miks võiks pöörduda toitumisnõustaja poole?

Elis Nikolai
Elis Nikolai

Toitumisega seotud teemad on ühteaegu lihtsad ja keerulised. Põhitõed toitumise kohta on kõigile justkui teada, aga sageli osutub keerulisemaks nende järgimine. Nii uurisimegi, et kui ise hakkama ei saa, siis millist abi võiks olla toitumisnõustajast. Oma tööst rääkis lähemalt toitumisnõustaja ja -terapeut Elis Nikolai.

Milliste murede korral võiks toitumisnõustaja või -terapeudi poole pöörduda?

Tasub kindlasti pöörduda, kui on soov tervislikult, teadlikult ja püsivalt kaalu langetada ja ka tõsta. Internet on imedieete täis, kuid tihti on nendest rohkem kahju kui kasu. Toitumisnõustaja on oma ala professionaal ning oskab anda kaalumure puhul parimat nõu ja toetust.

Toitumisterapeut aitab menüüd planeerida ja muuta, kui mureks on mõni terviseprobleem, mida soovitakse toitumisega leevendada ja/või olemasolevat ravi toetada. Näiteks väga levinud kroonilised haigused nagu kõrge vererõhk, kolesterool, eeldiabeet, reflukstõbi, alluvad väga hästi muudatustele menüüs, kuid terapeut saab olla abiks ka raskemate terviseprobleemide puhul, eelkõige just ravi toetamisel.

Milline näeb välja nõustamise protseduur?

Enne kohtumist palun alati kliendil täita erinevate küsimustega ankeedi ning pidada vähemalt kolm päeva võimalikult täpset toidupäevikut. See annab mulle hea ülevaate kliendi harjumustest ning hoiab nõustamisseansi ajal kokku väärtuslikku aega.

Esmane kohtumine kestab 75 minutit ning selle jooksul teeme põhjaliku kehaanalüüsi, vaatame koos üle toidupäeviku ning mina proovin omalt poolt mõista, mis on peamised murekohad, millega tasuks tegeleda. Seejärel paneme paika eesmärgi ning hakkame selle saavutamiseks süstematiseeritult tegutsema. See, kuidas kliendile täpselt lähenen ja mis soovitusi jagan, oleneb väga kliendist ja tema soovidest. Toitumisnõustamine on väga personaalne.

Mitu kohtumist on keskmiselt vaja, et saabuksid tulemused?

Kui on soov teadlikult ja püsivalt kaalu langetada ja oma toitumisharjumusi muuta, siis enamasti paraku ühest kohtumisest ei piisa. Kolm kohtumist võiks olla miinimum, aga nii mõnegi kliendiga kohtun viis ja rohkemgi kordi. Küll aga võib toitumisteraapia seansi puhul mõnikord üks kord olla igati piisav. Klient saab nõu vastavalt oma terviseprobleemile ja kui hakata soovitusi teadlikult ja koheselt jälgima, siis oodatud tulemused ei jää tuletama. Kaalulangetamine on enamasti keerulisem ja regulaarsed kohtumised ning n-ö „käe pulsil hoidmine“ tuleb suuresti kasuks. Mina pakun lisaks toitumisnõustamisele ja toitumisteraapiale toidutalumatuse teste, kui need on täiesti vabatahtlikud.

Pakud nõustamise kõrval ka võimalust võtta ette kliendiga ühine poeskäik. Kuidas see inimest aidata saab?

Kindel on see, et tervislikud toiduvalikud tuleb juba poes ära teha, sest me sööme ikka enamasti seda, mis köögikappides leidub. Koos kliendiga poeskäik aitab esiteks minul paremini mõista, milliseid valikud on inimene harjunud tegema ning teiseks anda praktilist nõu, kuidas teha veelgi tervislikumaid valikud, milliste poelettide ees kauem aega veeta ning millistest rahuliku südamega mööda kõndida. Samuti aitab see juhtida tähelepanu sellele, millest paljud väga tihti ostetavad toiduained tegelikult koosnevad ning näidata, kuidas jälgida toitude toitaineväärtust ning selle põhjal teadlikumaid valikuid teha.

Üks asi on saada must-valgeid nõuandeid, teine asi on hakata neid ellu viima. Sageli võib probleemiks olla pigem vaimne pool ehk mingil põhjusel langetakse ikkagi vanade kahjulikemate harjumuste küüsi. Kui palju ja kuidas nõustaja saab klienti emotsionaalselt aidata, et tagasilanguseid vältida?

Ma usun, et see ongi üks peamine põhjus, miks inimesed toitumisnõustaja poole pöörduvad – just selleks, et saada teiselt inimeselt emotsionaalset tuge ning nõu, kuidas tegelikult reel püsida ning oma elustiili ja harjumusi jätkusuutlikult muuta. Internet on ju tõepoolest täis dieete ja kavasid, mida jälgides kaal ka langeb, kuid kui dieet või kava saab läbi, siis ei osata tihti enam midagi edasi teha, sest tegelikult ei õpetanud see dieedipidajale mitte midagi.

Inimene pidi lihtsalt n-ö klapid peas igat suutäit jälgima, ilma et ta saaks täielikult aru, MIKS ta seda teeb.

Mina tahan alati oma klientidel aidata mõista, miks tervislik toitumine on oluline ja kuidas see, mida endale suhu pistame tegelikult tervist, enesetunnet ja elu mõjutab. Kui inimene teab, miks ta midagi teeb, on seda palju lihtsam jätkusuutlikult teha. Mina olen klientidega soovi korral ühenduses ka seansiväliselt, samuti aitab reel püsida see, kui kohtumisi on rohkem kui üks. Küll aga 90% motivatsioonist ja tahtest tuleb ikkagi kaalulangetajalt, mina saan seda ainult natukene juurde anda.

Millistel juhtudel võiks inimene teha ka toidutalumatuse testi?

Toidutalumatuse peamised teadaolevad sümptomid on:

  • seedeprobleemid (sh kõhulahtisus ja kõhukinnisus);
  • pidev peavalu ja migreen;
  • nahaprobleemid ja lööbed;
  • krooniline nohu;
  • keskendumisraskused ja ärevus;
  • refluks ehk mao-söögitoru tagasivooluhaigus;
  • liigeseprobleemid;
  • pidev väsimus.

Toidutalumatus võib ka soovitud kaalulangust raskenda, kuna talumatuse korral hoiab keha liigset vett kinni ning aeglustab sedasi üldist ainevahetust. Seega, kui just nendele eelnimetatud muredele ei ole veel leitud lahendust, tasuks mõelda toidutalumatuse testi tegemisele.

Peamiselt on saadud toidutalumatuse avastamisest abi just seedeprobleemide puhul. On kiidetud, et väheneb või kaob pidev kõhupuhitus, kõhukinnisus ja/või lahtisus. Samuti on talumatuse avastamine parandanud nii mõnegi kliendi naha seisukorda ja teatud juhtudel on ka psoriaas vähenenud. Kõige huvitavam edulugu oli seoses ühe naisega, kes pidi kilpnäärme alatalitluse tõttu igapäevaselt ravimeid võtma, aga peale pikemaajalist talumatute toitude vältimist sai ta oma ravimikogust pea poole võrra vähendada. See tegi tema igatahes väga õnnelikuks.

Miks inimesed toitumisnõustaja juurde pöördumist edasi lükkavad, kuigi on mõelnud, et tahaks tulla?

Peamine edasilükkamise põhjus ongi hirm muutuste ees ja motivatsioonipuudus. Teatakse, et toitumisnõustaja kindlasti ootab muutusi, tegusid ja ka positiivseid tulemusi, kuid kui seda ei olda veel valmis tegema, siis ei julgeta ka nõustaja poole pöörduda.

Tekst: Merilin Piirsalu

Foto: Liina Notta