10. sünnipäev on iga spordivõistlusel puhul märk, et midagi on tehtud hästi, et traditsioone on hoitud ning osalejad tahavad kohale tulla. Just 10. verstapostini jõuab ka 2011. aastal alguse saanud Viking Line Eesti Ööjooks. Sel aastal toimub üritus tingituna maailmas valitsevast olukorrast virtuaaljooksuna.
2011. aasta juunis anti Rakvere kesklinnas start esimesele Ööjooksule, mis pidi olema soojenduseks tulevasele maratonile. “Mõte korraldada oma kodulinnas rahvajooks, tekkis aastatel 2008-2009 Helsingi ja Stockholmi maratonidel osaledes. Oskamatu treeningu tõttu läbisin esimese maratoni vigastuse kiuste, kuid finišis saadud emotsioon tuhandete omasuguste seas tekitas indu midagi sarnast oma kodulinnas korraldada,” meenutab peakorraldaja Marko Torm.
2010. aastal loodi Rakvere Maraton MTÜ, mille eesmärgiks oli korraldada Eesti Maratoni nimeline sündmus aastal 2012. Aasta varem taheti anda spordiüldsusele signaal, et Rakvere on võimeline läbi viima rahvusvahelisel tasemel jooksuvõistlust. Kui mitte arvestada igaaastaseid Jüriöö jookse, siis on Eestis varasemalt korraldatud ööjookse Püssis, Valgas, Tallinnas, kus osalejaid 100 ringis või vähem. Rakvere jooksuks võeti eeskuju põhjamaades toimuvast populaarsest ööjooksude sarjast Midnatsloppet, mis sai alguse 1982. aastal Stockholmis. Hetkel osalevad sarjas veel Göteborgi, Malmö ja Helsingi ööjooksud.
Õpipoisiaastad
“Esimese ööjooksu tegime ära koos sõpradega, kellest enamus on jäänud ööjooksuga seotuks tänaseni. Minu jaoks oli tähtis, et asi saaks tehtud. Olin sinna investeerinud palju energiat, aega, usaldusväärsust ja oma veendumust sündmuse võimalikkusest,” kirjeldab Marko vastutust.
Esimesel aastal sättis end stardijoonele 2274 jooksusõpra. Marko meenutab, et ämbreid kolistati päris palju. “Tol juuni õhtul oli palavust üle 30 kraadi ning me ei arvestanud sellega, et lisaks veejoomisele valatakse vett nelja topsi kaupa pähe. Lõpus sai esimese teeninduspunkti vesi otsa. Samuti paigutasime ühe joogipunkti logistiliselt valesti ehk pärast kurvi, kus sellega ei osatud arvestada ning paljud ei jõudnud reageerida – tekkisid hetkelised pudelikaelad,” räägib peakorraldaja.
Hoolimata apsudest, inimestele see formaat ilmselt meeldis, sest aasta hiljem oli stardis juba 6300 jooksjat. See tähendas, et Marko tagasihoidlik plaan jõuda viie aastaga 5000 osavõtjani, ületati juba teisel aastal.
Esimesed 2-3 aastat olid korraldajatele kõige raskemad, sest massi ohjamisega oli probleeme, samuti oli võistluskeskus kitsavõitu. Juhtus ka seda, et õhtupimeduses eksiti rajalt, mis rikkus inimeste tuju. Teiseks aastaks oli Marko oma põhitöölt linnavalitsusest lahkunud ning tegeles vaid ööjooksu korraldamisega. Kodulehe ja muude kulude katteks müüs ta maha isikliku kinnistu Saaremaal, loobus liisinguautost ning tegeles 24/7 arengustrateegia, turunduse ja partnerite leidmisega. 2013. aastal siirdus Marko tagasi põhitööle.
Tänasel päeval peab üritus majanduslikult õnnestuma ja olema jätkusuutlik, sest riskid on suuremad, kohustused ulatuslikumad ja kogu bürootöö korraldamine aastaringne töö. Ööjooksul on kokku mitusada partnerit ja teenuseosutajat. “Kümme aastat on parajalt pikk aeg ja me peame ise tunnetama, kaua veel jaksame, et sära silmis püsiks, sest surmani me seda ju ei korralda,” on Marko kahe jalaga maa peal. “Teeme seni, kuni inimestele meeldib ja endal jaksu on,” lisab ta.
“Üks” särk kõikidele
Esimesed kolm aastat toimus jooks Rakvere linnapäevade raames juunis, kuna aga kasvati meeletu kiirusega, siis koliti linnavõimude palvel linnapäevadest välja. Tänu Tallinna Maratoni ja Narva Energiajooksu peakorraldaja Mati Lilliallikule, vahetasid Narva Energiajooks ja Rakvere kohad ning 2014. aastal toimus neljas Ööjooks sumedas augustiöös, kus erinevad elamuspunktid ja heli- ning valgusefektid võimendusid. Esimest korda toodi sisse ühtse särgi kandmine, mis tekitas esiti suurt vastumeelsust. Tänaseks on olukord muutunud. “Me ei ole nii suured ja võimsad nagu Tallinn ja Tartu, aga me tahame olla erilised ning tõestada põhjamaade näitel, et ühesugused särgid liidavad ja suurendavad sündmuse erilisust,” on Marko tollaste arenduste õigsuses kindel.
Toetajad ja partnerid on olulised
Käesolev koroona pandeemia ja Eestis kehtestatud eriolukord on paratamatult jätnud oma jälje erasektori toetustele. Marko sõnul saavad nad oma meeskonnas hästi aru, et ka lojaalsetel partneritel on oluliselt tähtsamaid asju kui tervisespordi sündmuse toetamine. “Lõviosa Ööjooksu toetajaid on meiega esimesest või teisest korraldusaastast ja erasektori tugi on sisuliselt see, mis otsustab, kas sündmus saab olema korraldajale kasumlik või mitte. Viimasest lähtudest, kas motiveeriv või mitte. Oleme oma saavutusvajaduse rahuldanud, kodulinnas midagi head korda saatnud, linna turundanud. Ise investeerinud ja riskinud. On selge, et kui sündmused on kahjumlikud ja pead igal aastal peale maksma, siis ei ole see jätkusuutlik. Keegi ei suuda seda lõpmatuseni teha. Hoiame oma toetajatele pöialt ja teeme kõik endast oleneva, et saaksime varsti koos pakkuda inimestele maailmatasemel liikumiselamust,” kirjeldab Marko hetkeolukorda.
Kümnes jooks on virtuaalne
Tänavune juubelijooks toimub paraku virtuaalselt. 15. augustist kuni 25. septembrini saavad kõik registreerunud ja lisanduvad osalejad läbida soovitud distantsi – 5 km, 10 km, 21,1 km – endale sobilikul ajal ja kohas, tingimusel, et tulemus sisestatakse ööjooks.ee veebirakenduses kuni 25. septembri südaööni.
Cappy Lastejooksudel aega ei võeta, kuid lapsevanem peab märkima lapse samuti ööjooks.ee lehel osalenuks.
“Oleme terve suve valmistunud selleks, et vastavalt antud signaalidele kaovad 1. septembrist osalejate piirangud. Tulenevalt nakatumiste arvust ja aina uutest haiguskolletest Eestis, ei ole 2000 inimese piiri kadumist kahjuks ette näha. 2000 inimese hulka peavad mahtuma sajad kaasatud vabatahtlikud, teenusepartnerid jt. Lisaks suureneb taas vajadus osalejate hajutamise järele, mis Ööjooksu senist iseloomu ja energiat arvestades ei oleks enam see Ööjooks. Arvesse peame võtma nii välismaalt saabuvad kui naasvad jooksjad ja nende osalemist saatva kõrgendatud riski. Lisaks peame valmis olema sügisel paratamatult hoogustuvaks viiruste levikuks ja koolide avanemisega võimalikuks COVID-19 nakatumiste tõusuks,” kommenteerib Marko Torm.
“Olime küll sündmuse juhendis virtuaaljooksu võimaluse ette näinud ja kõik osalejad on seda registreerumisel aktsepteerinud, kuid mõistame, et paljudele on see kurb uudis. Inimeste turvalisus peab siiski igale korraldajale olema esimeseks ja kõige olulisemaks prioriteediks. Keegi ei soovi, et meie osalejad haigestuks juubelisündmust nautides või meie tegevuse kaudu satuks ohtu kasvõi ühe inimese elu,” lisab Marko.
Kõik seni registreerunud osalejad on kantud automaatselt virtuaaljooksu nimekirja ja ümberregistreerimine ei ole osalejatel vajalik. Medalid, särgid, kinkekaardid jms väljastatakse vastavalt juhendile Rakvere Spordikeskusest 26.-27.09.20 ning Tallinnas Ülemiste keskusest 17.10.20. Tartus saab Viking Line Eesti Ööjooks – Rakvere virtuaaljooksu särke, medaleid, kinkekaarte ja eelostetud tooteid kätte 4.10.2020. Koht on veel täpsustamisel.
Täpsem info virtuaaljooksu tehnilise poole ja võistluskeskuste avamiskellaegade kohta on kättesaadavad ööjooks.ee lehelt.
Tekst: Kärt Radik / Ajakiri Sport
Fotod: Black Hole Studio / Martin Piir/ Viking Line Eesti Ööjooks
