Meditatsioon on praktika, kus keskendutakse teatud aja jooksul oma meelele ja sügavale mõtlemisele. Kuigi selle vorme on erinevaid, siis kõigi nende eesmärk on saavutada üldine rahulolu ja lõdvestustunne, mis omakorda aitab inimese vaimset tervist korras hoida.
Viimasel ajal on vaimse tervise teema muutunud aktuaalsemaks, mistõttu on ka suuremat tähelepanu pööratud sellekohastele uuringutele. 2014. aastal viidi läbi uuring 3515 patsiendiga, kes kurtsid depressiooni ning ärevushäirete üle. Nende sümptomitega inimestel lasti läbida kaheksa nädalane meditatsiooni programm, mille tulemused näitasid, et mediteerimine aitab parandada vaimset tervist.
2018. aastal läbiviidud uuring andis sarnaseid tulemusi, kui raskete ärevushäiretega inimesed ühinesid meditatsiooni grupiga. Selgus, et nende tundemärkidega inimesed talusid peale programmi tunduvalt paremini stressi kui samade sümptomitega kontrollrühm, kes selle grupiga ei liitunud.
Meditatsioon ja negatiivsed emotsioonid
Mitmed uuringud näitavad, et mediteerimine aitab võidelda negatiivsete emotsioonidega nagu viha ja hirm. 2016. aastal läbiviidud uuringus selgus, et meditatsioon aitab toime tulla raskete vihaprobleemidega ning veelgi enam, muutusi märgati juba peale esimest sessiooni. Osalema kutsuti inimesed, kes polnud varem kordagi mediteerinud ning võrdluseks sama suur grupp, kes seda pikalt on praktiseerinud. Osalejatel paluti meenutada ning uuesti läbi elada kogemused, mis on neid vihastanud. Need, kellel puudus varasem kokkupuude meditatsiooniga, kogesid vererõhu ja hingamissageduse tõusu ning südametöö kiirenemist. Samas kui mediteerijatel see füüsilisi reaktsioone esile ei kutsunud. Mitte mediteerijate seas viidi läbi ka 20 minutiline meditatsiooni seanss, peale mida paluti osalejatel vihale ajavat olukorda meenutada ning seekord olid näitajad tunduvalt madalamad.
Ka teised uuringud on leidnud, et meditatsioon aitab negatiivsete emotsioonidega toime tulla. 2016. aastal viidi läbi eksperiment, kus osales kaks gruppi. Esimene neist osales meditatsiooni seansil, samal ajal kui kontrollrühm kuulas keeleõppe esitlust. Pärast mõlemat sessiooni näidati gruppidele häirivaid pilte, näiteks surnukehadest ja verest. Arstid mõõtsid piltide näitamise ajal kõikide osalejate ajutegevust. Tulemused näitasid, et meditatsiooniseansil osalejatel oli tunduvalt lihtsam nendest taastuda kui nendel, kes seal ei osalenud.
Hiljutises uuringus leiti, et mediteerimine aitab vähendada vähist pääsenutel hirmu selle tagasituleku ees. Vähil on väga erinevaid vorme, mistõttu kannatavad paljud inimesed ärevushäirete all, tundes hirmu, et see haigus naaseb, mis omakorda mõjutab nende igapäevaelu. Uuringus, kus osales 222 vähist taastunud inimest ning selgus, et meditatsiooni seansid aitavad vähendada nende hirmu haiguse naasmise ees. Sessioonidel õpetati strateegiaid, kuidas hirmuga toime tulla ning samuti seda, kuidas suunata oma tähelepanu mujale.
Meditatsioon aitab stressiga toime tulla
Tänapäeva modernses maailmas paistab stress olevat tavapärane osa inimeste elust. Stressiga seostatakse mitmeid terviseprobleeme, sealhulgas peavalu, lihaspinget, väsimust, seedetrakti häireid, muutusi sugutungis, ärevust ning unehäireid. Pidev stress võib tekitada kroonilisi terviseprobleeme, näiteks suurendada südame- ja veresoonkonna haiguste riski ning põhjustada kõrget vererõhku, rasvumist ja diabeeti.
2017. aastal läbiviidud küsitluses selgus, et kümnest ameeriklasest kaheksa arvab end olevat pidevalt stressis. 17% inimesi ütles, et nad vaevu tunnevad stressi ning 4% ütles, et ei tunne seda kunagi.
Stressiga tegelemine on tähtis tervise seisukohast ning üks viis selleks on meditatsioon. 2018. aastal läbiviidud uuringus selgus, et ärevushäiretega patsientide puhul oli abiks teadliku stressi vähendamise sessioon, mille käigus õpiti eri strateegiaid, mis aitavad sellega toime tulla. Neil inimestel leiti olevat madalamad hormonaalsed ja põletikulised tasemed kui nendel, kes meditatsiooniga ei tegelenud. Lisaks leiti, et lühiaegne mediteerimine aitab stressiga toime tulla.
Ühel grupi viidi kolme päeva jooksul läbi 25-minutiline meditatsiooni seanss, samal ajal teine grupp analüüsis luuletusi. Mõlematel paluti peale seansse läbi teha keerulised ja stressitekitavad ülesanded, kuid tulemused näitasid selgelt, et lühiajaliselt mediteerinud inimesed suutsid jääda rahulikumaks ning ei tundunud nii suurel hulgas stressi.
Allikas: everydayhealth.com
Foto: Pexels
