Üle Eesti asuvat 130 Eesti Terviserada külastati 2024. aastal kokku hinnanguliselt 7,6 miljonit korda. Kõige populaarsemad rajad asuvad Tallinnas ning teiste suuremate linnade lähedal, eelistatud on korralikult valgustatud multifunktsionaalsete võimalustega rajad.
Külastusstatistikat kogub SA Eesti Terviserajad liikumissensoritega 75 suuremal terviserajal. 2024. aastal enim külastatud terviserajad asuvad Tallinnas ja selle lähiümbruses ning teiste suuremate linnade lähedal: Pae pargi terviserada Tallinnas (663 000 külastuskorda), Harku terviserada (382 000), Keila terviserada (377 000), Nõmme terviserada (352 000), Pirita terviserada (251 000), Reiu-Raeküla terviserada Pärnus (199 000), Merimetsa (188 000) ja Järve terviserada (184 000).
SA Eesti Terviserajad eesmärk on kindlustada võimalikult paljudele Eesti elanikele aastaringne ja tasuta värskes õhus liikumisvõimalus ning liikumisaktiivsuse populariseerimise kaudu kasvatada tervelt elatud aastate arvu.
Eesti Terviseradade juhataja Assar Jõepera sõnul pakuvad hooldatud ja märgistatud terviserajad aastaringset liikumisrõõmu nii suusatajatele, kõndijatele, jooksjatele, ratturitele kui kõikidele teistele harrastajatele. “Radade kasutusaktiivsust mõjutavad olulisel määral ilmastikuolud, seda eriti talvel. Möödunud kevadel oli kahjuks enamik terviseradu märtsi algusest aprilli keskpaigani kaetud jääkilbiga. Sama kordus novembri keskelt kuni detsembri lõpuni. Seetõttu oli nendel kuudel radade kasutusaktiivsus erakordselt madal ja kokkuvõttes oli 2024. aastal külastuskordi 700 000 võrra vähem kui 2023. aastal. Samas on hea meel näha, et kõikidel teistel kuudel kasutati terviseradu aktiivsemalt kui aasta tagasi. Kõige populaarsemad on pimedal ajal korralikult valgustatud rajad, kus on turvaline liikuda ja kus on olemas välijõulinnakud, madalseiklusrajad ja teised lisaväärtust pakkuvad võimalused,” lisas Jõepera.
2024. aastal oli SA Eesti Terviserajad fookuses olemasolevate radade kvaliteedi ja multifunktsionaalsuse tõstmine. Sihtasutuse kaasfinantseeringu abil valmis kuus jõulinnakut Harku terviserajale, jõulinnak Klooga terviserajale, välijõusaal Äkkeküla terviserajale, madalseiklusrada Vaela terviserajale, renoveeriti Kuremaa terviseradade katusealused ja Valgehobusemäe suusasild ning rajati uus rajalõik Saku terviserajale. Lisaks finantseeris sihtasutus Keila terviseradade uue rajalõigu projekteerimist ja uue suusasilla ehitust, Kuningamäe olme- ja teenindushoone projekteerimist, Tamsalu terviseraja valguslahenduse vahetust energiasäästlike LED-valgustite vastu, Pariisi ja Antsla terviseradade hooldushoonete ehitust. Sihtasutuse kaasfinantseeringu toel uuendasid suvise ja talvise rajahoolduse tehnikatPadise, Haju-Risti, Vasalemma, Klooga, Keila, Saku, Kuressaare, Kudjape, Tõrva, Kehra, Aegviidu, Nelijärve, Rakvere, Türi, Haapsalu, Kohtla-Järve ja Kirikumäe terviserajad. Lisaks toetas sihtasutus Järvakandi, Lähte ja Kohila terviseradade kunstlumekahurite soetamist ning Kõrvemaa terviseradade uue pumpla rajamist.
Möödunud aastal valmisid uued olme- ja teenindushooned Kadrina, Keila, Palivere ja Paluküla terviseradadel, lisaks said nurgakivi Hiiumaa, Tähtvere ja Äkkeküla teenindushoonete ehitused, mis valmivad 2025. aastal.
Eestii Terviseradade võrgustikuga liitusid 2024. aastal Kangru, Klooga, Kohtla-Järve ja Vaela terviserajad ning valmis Karulaugu terviseraja uus rajaosa koos valgustusega.
Tänaseks on Eestis kokku 130 hooldatud ja aasta läbi kasutatavat terviserada rohkem kui 1100 kilomeetril, mida hooldab 200-liikmeline rajameistrite meeskond. Kaartide ning viitadega tähistatud radade kasutusvõimalusi laiendavad madalseiklusrajad, jõulinnakud, rattarajad ja pumptrackid. Eesti Terviserajad SA asutasid 2005. aastal Merko, Swedbank ja Enefit, kes on 20 aasta jooksul terviseradade arendamisse panustanud kokku 6,5 miljonit eurot. Riigi, kohalike omavalitsuste ja Euroopa Liidu fondide kaasamise tulemusena ulatuvad investeeringud terviseradade taristusse enam kui 65 miljoni euroni.
Allikas: Eesti Terviserajad
