Disc golf on ülimalt populaarseks saanud sportmäng, kus mängijad peavad võimalikult väheste visete arvuga spetsiaalse lendava taldriku korvi viskama. Võta sinagi suvest viimast ja naudi aktiivset mängu disc golf’i-radadel, mida leidub mitmes kaunis paigas üle Eesti.
„Disc golf on äärmiselt mõnus ajaviide,” sõnab Eesti Discgolfi Liidu president Rein Rotmeister. „Vahva liikumisharrastus on jõukohane kõigile, olenemata vanusest, sportlikust vormist või soost. See ei nõua ei algajalt ega harrastajalt ülemäärast pingutust, kuid oskuste paranedes tekitab sportlikku hasarti ja lubab end proovile panna eri tasemega võistlustel.” Ka Allar Pani (discgolfirajad.ee) lisab, et disc golf’iga alustamine on imelihtne. „4–5-kilomeetrine jalutuskäik disc golf’i mängu ajal metsas pärast pikka päeva kontoris mõjub tervisele hästi.”
Karjäär võib alata!
Rene Mengel (discsport.ee) kirjeldab mängu olemust: kui spetsiaalset lendavat taldrikut disc golf’i korvi visata, on võitjaks see, kes väiksema visete arvuga läbib etteantud raja. „Tavaliselt koosneb see 9 või 18 korvist. Mäng sarnaneb põhimõttelt tavalise golfiga, kuid selle vahega, et palli ja kepi asemel on ketas ja spetsiaalne kettidega korv. Samuti on sarnane mängus kasutatav sõnavara, nagu näiteks: birdie, par, bogey, out-of-bounds, puttamine. Mäng pakub mõõdukat füüsilist koormust ja harrastajalt ei nõua see mingeid sportlikke andeid. Loomulikult tulevad need kasuks juba siis, kui jõuda võistlustasemele. Samuti on tegemist taskukohase alaga. Enamik Eesti disc golf’i-parke on kasutamiseks tasuta ja üks disc golf’i ketas maksab keskmiselt 15 eurot. Ketas või paar kaasa ja disc golf’i karjäär võibki alata!”
Kus mängida?
Rein Rotmeisteri sõnul on Eesti disc golf’i arendajad koostöös omavalitsuste ja erainvestoritega nii tubli tööd teinud, et tänaseks leidub kodumaal radu juba üle saja. „N-ö valgeid laike Eestis põhimõtteliselt enam ei ole ja disc golf’i-radu võib leida pea igast maakonnast. Mitu vahvat rada leiab nii Hiiumaalt Kärdla lähedalt kui ka Saaremaalt, kus kohalike entusiastide eestvedamisel sai just Karujärve läheduses valmis väga korralik 24-korviline rada. Mandril on olukord veelgi parem, sest välja on kujunenud juba disc golf’i keskused, mis koosnevad mitmest eri raskusastmega rajast. Populaarseteks on näiteks Jõulumäe rada Pärnu lähedal, Kuutsemäe, Sportlandi Kõrvemaa rajad. Lisaks on väga hea tasemega rajad Valgjärvel Lõuna-Eestis ja Mäetagusel Ida-Virumaal,” jagab ta soovitusi, täpsustades, et ühe raja teeb heaks eelkõige õnnestunud radade projekteerimine, kuid oluliseks faktoriks on ka nende pidev korrashoid. „Selline sümbioos teeb ühest disc golf’i-rajast hea mängukoha, kuhu soovitakse alati tagasi minna. Eelnimetatud rajad on just sellised ja neid leidub Eestis veel tohutult.”
Häid radu on palju
Rene Mengel nõustub, et tänu rikkalikule radade arvule on võimalik mängida pea igas Eesti otsas. „Iga rada on mingil määral omanäoline ja kordumatu. Kõrgelt hinnatud on Lõuna-Eesti rajad, näiteks Tehvandi, Valgjärve ja Mäeotsa, ning seda just oma huvitava reljeefi ja kõrguste muutumise poolest. Põhja-Eestis on populaarseteks kindlasti väga suurt kasutust leidev Nõmme ja Keila disc golf’i-park. Peatselt valmib ka Rae disc golf’i-park. Lääne-Eestist leiab aga väga palju huvitavaid mängimiskohti just Pärnust (Jõekääru, Valgeranna, Jõulumäe), aga ka Lihulast. Ida- ja Kesk-Eestis rõõmustavad harrastajaid muuhulgas Kõrvemaa, Valgehobusemäe, Alutaguse ja Rakke,” toob ta välja mõne armastatuima kodumaise raja.
Allar Pani kinnitab samuti, et just Lõuna-Eesti on sportlikuks disc golf’i-puhkuseks populaarne paik. „Radade erinevused mõjuvad mängijatele rikastavalt ja kui suve jooksul Eestis väljasõite teha, jääb kindlasti tee peale mitu rada. Minu isiklik lemmik on näiteks Tehvandi Otepääl, mis on ilusa maastiku ja vaadetega ka piisavalt väljakutsuv. Kõrvemaal on eraldi edasijõudnute ja harrastajate rada ning sinna saab jääda ka pikemaks peatuma. Kiiul on mitmekülgne rada, algul avatud väli ja hiljem mets, nii et esimene osa annab justkui tõelise golfiraja tunde. Sakus on pealinna lähedal üks meeldivamaid radu, kuid see on algajale pisut keeruline raja lõpus oleva tiigi ja jõe tõttu. Kohila on värskelt 18-rajaliseks saanud, kuid seal on pigem pikemad ja keerulisemad rajad,” jagab ta soovitusi.
Vajalik varustus
Rene Mengeli sõnul on lisaks mängutahtele ja rõõmsale meelele vajalik vähemalt üks või enam disc golf’i-ketast ja rada, kus mängida. Allar Pani lisab, et kui kettaid tekib juba rohkem, on hea soetada ka spetsiaalne kott, millega on mugav neid transportida. „Riietuse poolest oleks parim kanda seda, millega on mugav end liigutada ja mis vajadusel hoiaks ka sooja. Jalanõud võiksid olla veekindlad ja kõrgema servaga, mis kaitseks näiteks metsas liikudes ja kändudele astudes jalgu vigastuste eest.”
Rein Rotmeister lisab, et alustaja komplekti saab soetada 25–35 euro eest ja esialgu piisab ka kahest kuni kolmest kettast. „Tippmängijate puhul on olukord hoopis teine. Kuna tipud mängivad aastas keskmiselt 20–25 võistlust ja need toimuvad kõik eri radadel, peab ka ketaste valik vastama eri radade profiilidele. Profimängijatel on vaja silmas pidada ka võistluste etiketti, mis seab riietusele juba konkreetsemad nõudmised. Varustust saab iga disc golf’i-huviline soetada suurematest spordipoodidest ja mitmest spetsiaalsest disc golf’i-varustuse müügiga tegelevast ärist.”
Disc golf’i võlu
„Disc golf arendab nii keha kui ka vaimu,” sõnab Rein Rotmeister. „Tavarajal on 18 korvi ja ühte ringi läbi mängides tehakse keskmiselt 65 viset, sõltuvalt raja raskusastmest ja mängija vilumusest. Selle jooksul kõnnitakse keskmiselt 3–4 kilomeetrit. Samas nõuab iga vise läbimõtlemist ja eelmiste visete ebaõnnestumist ei tohi endaga kaasa võtta,” ütleb ta, et edukas mängija on arenemisvõimeline ja n-ö puhta vaimuga. Discgolfi Liidu president toonitab samuti, et oluline on pidada silmas ohutust ning elementaarset viisakust. „Et mõista mängu loogikat ning saada aimu etiketist ja reeglitest, soovitan esimesed ringid teha koos kogenud mängijaga. Disc golf’i-rahvas on viisakas ja vahva seltskond, kes jagab alati rõõmuga nõu ja soovitusi.”
Seltskondlik meelelahutus
Allar Pani täiendab, et disc golf’i-rajal peaks grupp alati koos liikuma. „Kui viimane mängija viskab, peaksid teised ootama tema selja taga. Samuti on oluline pärast viset jälgida, kuhu ketas maandub, et selle otsimine lihtsam oleks. Seega – jälgi enda ümber toimuvat ja arvesta teistega.”
Rene Mengeli sõnul on disc golf näiteks kepikõnni või lihtsalt jalutamise asemel ideaalne tegevus. „Aktiivne aeroobne koormus mõjub suurepäraselt ülekaalust vabanemisele ja südamehaiguste ennetamiseks. Samuti paraneb koordinatsioon ja kui kaasa haarata ka sõbrad, on tegemist suurepärase seltskondliku meelelahutusega, mis kutsub üha uuesti mängima,” julgustab ta, tuues näiteks, et Soomes on endale kaasahaarava ja kiiresti areneva disc golf’i näol lemmikspordiala leidnud juba 100 000 inimest ning Eestist pea 15 000.
Leia sobivaim disc golf’i-rada!
Rein Rotmeisteri sõnul võiks märksõnaks olla jõukohasus. „Kui vähemkogenud mängija alustab harrastajakarjääri kõige raskematel radadel, võibki mänguisu üsna ruttu otsa saada. Alustada võiks siiski lihtsamatel radadel ja liikuda mänguoskuse kasvades järgemööda raskematele. Alustamiseks ja mänguoskuse lihvimiseks on väga sobilikud Jõulumäe, Kuutsemäe ja Kõrvemaa pargid. Nendes on mitu eri raskusastmega rada, mis pakuvad mängurõõmu eri tasemega mängijatele,” soovitab ta.
Ka Allar Pani lisab, et olulist rolli mängib mängija tase. „Algaja võiks vältida radu, milles võib olla veetakistusi. Heaks valikuks on avatumad rajad, et kettaid oleks lihtsam üles leida – metsas kipuvad need kergemini kaduma. Enamasti on lühemad rajad (9 korviga) lihtsamad ning seega kiiremini läbitavad ja mitte liigselt koormavad.”
Rene Mengel mainib, et paljudes parkides on ka kettalaenutus, mis tähendab, et alustamiseks ei ole hädavajalik isegi oma isiklik varustus. „Radadel peaks aga kindlasti silmas pidama teiste inimeste ohutust, et ei visataks ketast enne, kui eespool olevad mängijad on raja lõpetanud või kui viskesektor on teistest tervisesportlastest täielikult vaba.”
Tekst Kairit Kütt
Fotod Märt Villemsaar ja www.innovabaltictour.eu
