Põlvevaluga on kokku puutunud paljud tervisesportlased, mistõttu uurisime füsioterapeut Maarja Kivistikult, mis võivad olla põlvevalu põhjused ja kuidas probleemidele leevendust leida.
Põlvevaludel on hulk eri põhjuseid alustades kehvast spordivarustusest ja valest treeningkoormuse valikust kuni puuduliku eriala- spetsiifilise tehnikani välja. Harrastussportlasi silmas pidades on nende komistuskiviks tihtipeale liiga suurte eesmärkide püstitamine ja teadmatus, kuidas nendeni jõuda. Kindlasti ei saa väita, et põlvevalude põhjuseks on üks kindel probleem, kuid enamlevinud on põlve ülekoormussündroomid.
Inimesed, kellel on olnud pikk treeningpaus või kes ei ole varem spordiga aktiivselt
tegelenud, alustavad tihtipeale treeningutega liiga intensiivselt. Keha ei ole aga sellise koormusega harjunud ja annab märku, et midagi on valesti. Esialgu ilmneb kergem valulikkus pärast treeningut, hiljem juba treeningute ajal, ja kui koormust ei vähendata, võib välja kujuneda püsiv ülekoormussündroom.
Kuidas põhjustele jälile jõuda ja põlvi ravida?
Põlvevalude põhjuste kindlakstegemiseks on põhiline abivahend anamneesi võtmine ehk tuleb küsimusi esitades välja selgitada võimalikud valu ja probleemi põhjused. Sellele järgnevad erinevad testid, mis peaksid andma kinnitust anamneesi käigus tekkinud teooriale. Valu põhjuseks võib olla mõni liigesesisese struktuuri otsene vigastus, lihaste tööga seotud probleemid, puusa- või hüppeliigese funktsioonist tulenev probleem või trauma või on valu tingitud valedest treeningmeetoditest.
Ravi planeerides tuleks esialgu kindlasti üle vaadata, kas esineb ka põlveliigese liikuvushäireid, kontrollida nii hüppeliigese, puusa ja alaselja kui ka põlveliigese siseste struktuuride funktsionaalsust. Füsioterapeutiline ravi hõlmab sageli nii pehmekoeteraapiat, liigesmobilisatsioone, harjutusi kui ka kinesioteipimist.
Kuidas teha vahet, kas valu võib olla tekkinud trauma tagajärjel või muul põhjusel?
Tihti on võimalik füsioterapeudi suunavate küsimustega jõuda jälile esialgsele võimalikule valu tekke põhjusele. Kui tegemist on näiteks valuga, mis tekkis äkiliselt või kukkumise tagajärjel, võib eeldada, et valu põhjus on just see situatsioon. Kui trauma on olnud aga mõni kuu või aastaid tagasi, on ka seda võimalik teraapia käigus välja selgitada ja ravida.
Sageli ei peagi trauma olema ainult põlvega seotud, valu põlves võib olla põhjustatud ka hüppeliigese väljaväänamisest või puusale kukkumisest. Oluline on üle vaadata ka jalanõud, mis võiksid olla treeninguks sobivad. Harrastajate jooksutreeningute puhul võiks eelistada pehmemat pinnast, ent see oleneb muidugi ka püstitatud eesmärkidest – kui eesmärk on joosta maratoni, tuleks siiski treenida ka asfaltkattega teel, kuna enamik maratone toimub just sellel pinnasel. Jooksjale, kes treenib peamiselt selleks, et end lihtsalt vormis hoida, soovitaksin pigem metsaradu ja pehmemat maastikku, et põlvele langev koormus oleks minimaalne. Treeningpinnase vahetamisel tuleks jälgida, et üleminek ühelt pinnaselt teisele ei oleks liiga kiire. Osal juhtudel võib ka see valusündroomi põhjustada.
Millal ja kelle poole peaks põlvevaluga pöörduma?
Esmalt võiks põlvevaludega minna füsioterapeudi vastuvõtule, sealt edasi on võimalik kindlaks teha, kas on vaja teha mingeid lisauuringuid, konsulteerida ortopeediga või on tegemist füsioteraapiaga lahendatava probleemiga. Olukorrad, kus põlveliiges jääb n-ö lukku, esineb ebastabiilsust (nagu põlv tuleks liigeset välja) või on tegemist suurema traumaga, millega kaasneb paistetus, tuleks siiski pöörduda esmalt EMO-sse (erakorralise meditsiini osakonda), perearstile või ortopeedi vastuvõtule.
Kas valutava või aeg-ajalt tunda andva põlvega võib edasi treenida või peab pausi pidama? Miks?
Kõigepealt tuleks analüüsida, mis põhjusel valu üldse tekkis. Kas treeningus on midagi muutunud? Kas koormus on tõusnud? Kas harjutuskava on muudetud? Põhjaliku analüüsi käigus leiavad inimesed ka juba ise seoseid valu tekkimise kohta, mis muudab probleemile jälile jõudmise lihtsamaks.
Kui valu põlves on pidev ja pikaajaline ning segab juba igapäevaelu, võiks esialgu kontrollida, kas valu väheneb treeningust pausi tegemisel. Kui valu põlves treeninguvaba perioodiga ei kao või tuleb treeningule naastes tagasi, tuleks kindlasti pöörduda spetsialisti poole. Läbi valu treeningute jätkamine enamasti süvendab probleemi, kuna tihti tekivad valust hoidumiseks kompensatoorsed liigutusmustrid, mis omakorda võivad põhjustada probleeme juba eelmainitud piirkondades − hüppeliigeses, puusas või alaseljas.
Alati ei pruugi põlvevalu põhjus olla seotud otseselt põlve, vaid hoopis hüppeliigese-, puusa- või reieprobleemiga. Kuidas täpne põhjus välja selgitada ja valust lahti saada?
Põlvevalud võivad tõepoolest olla tingitud ka naabruses olevate liigeste või põlve ümbritsevate pehmete kudede (lihased, kõõlused, sidemed jm) probleemist. Põhjuseni jõudmiseks on palju võimalusi − kas avastab treenija ise probleemi olemuse, aitab seda analüüsida treener või on vaja siiski füsioterapeudi vastuvõtule tulla.
Loomulikult on parim lahendus see, kui kõik need kolm inimest teevad koostööd. Treenija proovib aru saada, millal ja mis valutab, treener hindab õiget treeningutehnikat ja teeb omad järeldused, ning kui selliste analüüside ja avastustega tullakse füsioterapeudi vastuvõtule, on probleemi kindlaks tegemine juba oluliselt lihtsam. Nii hüppeliiges kui ka reielihas võivad anda väga palju erinevaid põhjuseid, mis võivad valu tekitada, seega ma ei saa välja tuua ühte kindlat trikki, kuidas põlvepiirkonna valust vabaneda. See eeldab siiski patsiendiga kohtumist, probleemist rääkimist, liikumismustrite hindamist ja siis saab alles midagi konkreetsemat öelda.
Kui põlvevalu põhjused on tingitud näiteks lihastest, saavad inimesed ennast ka ise aidata, kasutades vahurulli ehk foam roll’i. Vahurulliga reie ja sääre eesmise, külgmise ja tagumise osa rullimine võib lihaspingeid leevendades ja ainevahetust parandades põlvevalusid vähendada. Paljudel juhtudel aitab ka see, kui üle vaadata soojendusel tehtavad tegevused. Valust vabanemiseks kasutatakse erinevaid ravitehnikaid ja tihtipeale neid kombineeritakse. Suuremat efekti annavad kindlasti liigesmobilisatsioonid, kuid mingil juhul ei tasuks alahinnata pehmete kudedega töötamist ja harjutuste tegemist, kas siis liigese liikuvamaks ja stabiilsemaks muutmist või korrektse liikumismustri treenimist.
Kas ülekaal võib põhjustada põlvevalu?
Põlvevalud võivad sageli olla põhjustatud liigsest kehakaalust. See tekib juhul, kui ülekaaluline inimene otsustab oma treeningu intensiivsust tõsta või alles alustab treeningutega. Sellises olukorras võiks esialgu vältida tugevat põrutust nõudvaid koormusi nagu näiteks pallimängud ja jooks ning eelistada pigem kiirkõndi, rattasõitu, ujumist või treeneri juhendamisel jõutreeninguid. Kui organism ja liigesed on koormusega kohanenud ja kehakaal pisut langenud, võib proovida ka juba põlvedele koormavamaid spordialasid. Tehnika paika saamine on ülekaaluliste inimeste puhul eriti tähtis.
Sageli kiputakse põlvevaluga leppima, ega minda arsti juurde, arvates, et valust niikuinii lahti ei saa. Miks oleks tark siiski abi otsida?
Tihti kuuleb füsioterapeudi vastuvõtule tulnud inimeste suust: „Oleks ma juba varem siia tulnud!“ Mina ütlen selle peale, et pigem hilja kui mitte kunagi. Sageli õpib inimene valuga elama ja elimineerib igapäevaelust tegevused, mis valu põhjustavad. Kui valu segab, siis ma lihtsalt ei kükita, ei põlvita, ei käi jooksmas/kõndimas, ei mängi korv- või jalgpalli jne. Selliseid juhtumeid on palju, kus patsient saab lahti kuid või aastaid kestnud valust, mis tema elukvaliteeti on seganud.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: Shutterstock.com
