Kui maastikuratturile kestab üks maratonisõit keskmiselt kaks-kolm tundi, siis sama võistlust jäädvustava fotograafi päevad venivad mitu korda pikemaks. Põnevast fotograafitööst räägib lähemalt sel aastal esmakordselt ka Bosch Eesti Maastikurattasarja pildistanud Adam Illingworth.
Sul on võõrapärane nimi, kust sa pärit oled ning kuidas sa Eestisse sattusid?
Olen pärit Lõuna-Aafrikast, kust kolisin Euroopasse aastal 2000. Eestis olen elanud alates 2009. aastast. Enne seda õnnestus mul elada seitse aastat Prantsusmaal, kuna tegelesin jalgrattaspordiga. Esimest korda sattusin Eestisse 2006. aastal ja seda tänu jalgrattur Allan Orasele, kes oli minu meeskonnakaaslane Prantsusmaa jalgrattatiimis Charvieu ja kutsus mind Saaremaa velotuurile. Eesti ja mainitud võistlus jätsid minusse nii tugeva tunde, et tulin tagasi ka järgnevatel aastatel, kuni lõpuks lõplikult Eestisse kolisin.
Kui kaua oled tegelenud fotograafiaga ja miks sul selle vastu huvi tekkis?
Fotograafia on mind huvitanud juba lapsest saadik. Mu isa ehitas koju pimiku, kus ilmutas ise pilte ja see võlus mind täielikult. Hiljem liitusin fotograafiaklubiga kohalikus koolis ja seal õpetati kaamerat kasutama, komponeerima ning ise pilte ilmutama. Sellest ajast on mul olnud fotokaamera alati lähedal, kuid viimase nelja aastaga, on pildistamine saanud täielikult osaks minu igapäevaelus.
Kas fotograafi amet on sinu põhitöö?
Fotograafia on minu kõrvaltöö. Tegelikult olen igapäevaselt IT-analüütik.
Mida ja kus sa peamiselt fotografeerimas käid?
Suurema osa ajast pildistan erinevaid spordisündmusi. Need on mulle väga hingelähedased, kuna olen terve elu ka ise spordiga seotud olnud. Spordisündmuste kõrval naudin südamest pulmade pildistamist ning nende eriliste hetkede jäädvustamist. Samuti teen portreepilte ja muudki.
Mis sind fotograafia juures kõige enam köidab?
Mind köidab fotograafia mitmekülgsus ning lõputud võimalused jäädvustada hetki nii erinevatest külgedest. Mulle meeldib, et saan panna end proovile ja leiutada uusi viise, kuidas teha pilte, mida ma varem pole teinud. Olen alati mõelnud, et kõige suuremaks tasuks pildistamise juures on see, kui näen, et minu pildid tähendavad inimestele midagi ning nad on need endale kas välja printinud või sotsiaalmeediasse üles pannud.
Mida sulle kõige enam pildistada meeldib?
Mulle siiralt meeldib pildistada maanteesõidu võistlusi. Kuna olen ise võistelnud sellel alal, on mulle tuttavad mõtted ja manöövrid, mis võistluste ajal läbi käivad – mulle meeldib, et ma oskan neid oodata ning kaameraga õigetel hetkedel valmis olla.
Kuidas sattusid fotosid tegema Bosch Eesti Maastikurattasarjale?
Bosch Eesti Maastikurattasarjal olen esimest aastat. Kristjan Kivistik, kes on selle sündmuse videograaf, võttis minuga ühendust ning pakkus võimalust pildistada. Olen väga rõõmus, et saan sellel sündmusel osaleda.
Milline on sinu tööpäev rattaraja ääres?
Iga sündmus on alati erinev, kuid alati uurin enne võistlusrada ning mõtlen juba välja kindlad kohad, kus sooviksin pilte teha. Võistluspäeval võtan kaasa kaks kaamerat – ühe lainurk objektiiviga ning teise telesuumobjektiiviga. Tavapäraselt loon kohale jõudes kontakti võistluse korraldajaga, kes üldjuhul annab info, mida soovitakse just antud võistlusel fotodele jäädvustada. Kui võimalik, vaatan üle stardi- ja finišiala, et kõrva taha panna, kus oleks hea ülesvõtteid teha.
Edaspidine sõltub võistlusest. Kui rajal on ka „sprintpoints“, proovin alati olla ka seal. Oluline on võistlusrada hästi tunda, et oleks võimalik olla heal positsioonil enne seda, kui võistlejad sinna jõuavad.
Umbes 20 km enne võistluse lõppu lähen üldjuhul finišisse, et valmistuda finiši piltideks. Kui see on läbi, lähen tavaliselt pressiruumi või autosse, et ära saata võitja pilt korraldajale. Peale seda on enamasti aeg poodiumipiltideks ning kojusõit. Samal päeval käin läbi kõik pildid, valin välja parimad, teen väikesed muudatused ning saadan galeriina korraldajale. Tavaliselt kestab üks võistluspäev minu jaoks 12 tundi.
Mis rattavõistluse pildistamise juures on kõige huvitavam?
Emotsioon, kiirus ja action.
Milline on üks hea rattaspordi foto?
Hea rattaspordi foto on see, mis näitab võistluse olustikku, osalejate pühendumist, erilist maastikku, pingutust – n-ö blood-sweat-and-tears.
Millised kohad raja ääres on fotograafi jaoks pildistamiseks kõige põnevamad?
Pildistamiseks on kõige põnevamad esiteks kurvidest väljumised, kuna seal on võimalik jäädvustada pildile ratturite kiirus. Põnev on alati olla ka mäe otsas või tõusunukil, mil on võimalik sportlasi pildistada suurema ala peal. Enne võistlusi vaatan alati Google Maps’i abil läbi kogu raja ning otsin sealt põnevaid kohti, kus oleks võimalik luua mõni eriline pilt. Näiteks uurin, kas kusagil asub mõni kirik või vaatamisväärsus.
Milliste rattafotodega ise oled kõige enam rahule jäänud?
Kui mõtlen tagasi piltidele, mille olen teinud rattavõistlustel või jalgratturitest, on väga raske tuua välja ainult mõnda, kuna olen pannud tähele, et igal võistlusel on õnnestunud tabada mõni hetk, mis kerkib minu silmis esile ning millega väga rahul olen.
Kuid minu jaoks oli eksootilisim reis Norrasse, mil grupp jalgrattureid olid treeninglaagris ning tegevus toimus mägedes. Selles mägises looduses, õnnestus tabada kaugeleulatuvaid vaateid, samas jätta pildile rasked tõusud ning ka kirg jalgrattasõidu vastu.
Samuti oli selle aasta Valgete Teede Rattaralli väga ekstreemne, kuna võistlusrada oli väga tolmune, kuid piltidele andis see väga huvitava alatooni.
Bosch Eesti Maastikurattasarjas oli väga meeldejääv Mulgi Rattamaratoni rada, mille lõpukilomeetrid oli Viljandi linnusevaremetes. Munakivitee ja varemed lõid tõeliselt maagilise emotsiooni. Seal oli hästi põnev pildistada.
Millist nõu annad algajale, kes tahaks pildistada just spordivõistlusi?
Õnneks on Eestis nii palju erinevaid spordivõistlusi, mis toimuvad igal aastaajal. Mina soovitaksin kasutada kaamerat, millel on suumobjektiiv. Soovitan sättida kaamera kõige kiiremale programmile, et vältida kiire sportlase uduseks jäämist. Kaamera ei pea olema ülikallis ega viimane mudel – tänapäeval on võimalik osta väga hea kvaliteediga kasutatud kaameraid.
Võistlusrajal proovi leida koht, mis ei oleks liiga pime ning valida koht, millel on mingi eripära (allamäge, ülesmäge, sild, hüpe jne). Oluline on praktiseerida ja katsetada – see on seda väärt. Ole julge ka jagama oma pilte inimestega, keda oled pildistanud.
PS! Kui teed pilte, ära seisa otse võistlusrajal, et sportlased peaksid Sinu ümber manööverdama.
PS2! Võta kaasa palju sääsetõrjevahendit!
NB! Kui ka sina tahad Adami fotodele pääseda, siis pane ennast kirja Bosch Eesti Maastikuratta sõitudele:
14. juuli 17. Rakvere Rattamaraton
28. juuli Škoda Laagri 19. Rakke Rattamaraton
24. august 22. Tallinna Rattamaraton
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: Adam Illingworth / erakogu / Klarika Sutov/Sportfoto.com
