Spordis mängib väga tähtsat rolli vaimne valmisolek. See omakorda koosneb mitmest komponendist, millest üks on keskendumisvõime. Uurisime kolmelt sportlaselt, millistel hetkedel on keskendumine eriti oluline ja mis neil keskenduda aitab. Vastused andsid Noored Olümpiale stipendiaadid – karateka Li Lirisman, judoka Mattias Kuusik ning vibulaskija Reena Pärnat.
Millised hetked sinu sportlaskarjääris ning millised hetked elus nõuavad kõige rohkem keskendumist?
Li Lirisman: Enne, kui hakkasin võistlema täiskasvanute kategoorias, pidin kõige rohkem keskenduma Euroopa- ja maailmameistrivõistlustel, sest need olid juunioride klassis kõige tähtsamad.
Kui ma kooliõpilasena nendeks valmistusin, siis mõnda aega enne ärasõitu ma koolis ei käinud, et just mentaalselt paremini keskenduda ning rohkem puhata. Samuti aitas see vältida riski haigestuda ning nii sain võistlustele sõita värskena.
Kuigi kõige olulisemad on ka praegu EM ja MM, siis tegelikult nõuab kogu võistlushooaeg korralikku keskendumist ja valmis tuleb olla kogu aasta jooksul, sest juba maikuus algavad kvalifikatsiooniturniirid, kus selgitatakse välja, kes pääseb olümpiale.
Kui pöörata pilk n-ö tavaelu poole, siis ehk 12. klassi lõpueksamid nõudsid rohkem keskendumist, aga ausalt öeldes on mul keeruline välja tuua hetki, kus on olnud vaja rohkem keskenduda, sest olen inimene, kes tunneb ennast igas olukorras vastutavana.
Mattias Kuusik: Tahtes sportlasena endast maksimumi anda, on keskendumisel väga oluline roll. Sporti tehes pean suutma keskenduda maksimaalselt nii treeningutel kui ka võistlustel. Trenni on võimalik teha ka ilma kontsentreerumata, aga sellisel juhul on trenn kasutu, kuna ma ei suuda nii omandada piisavalt tehnilisi ja taktikalisi nüansse. Jõusaali treeningutel on oluline keskenduda just maksimaaljõu perioodil, kuna siis on harjutuste sooritamise tehnika väga tähtis, et vigastusi vältida.
Elus on vaja eriti keskendunult lahendada ülesandeid koolis ja keskendumist tuleb näidata ka loengutes – esmatähtis on omandada maksimaalselt tarkusi ning seda saab ainult keskendudes.
Reena Pärnat: Otseselt vibulaskmise juures nõuavad suurimat keskendumist need 2-5 sekundit, kui lasku sooritan ja veidi üldisemalt need paar minutit igas seerias, kui laskejoonel olen, sest ka laskude vahel tuleb end õiges seisundis hoida.
Igapäevaelus? Viimased aastad ongi vibusport peamine osa minu elust. Kohati pean ehk sundima end keskenduma veel rohkem enda tööle sportlasena, et mitte kaasa minna ümbritsevate emotsioonidega.
Kui oluliseks pead keskendumisvõimet sportlase jaoks?
Li Lirisman: Keskendumine on sportlase jaoks väga tähtis – see on enesedistsipliin. On arusaadav, et sportlased ei ole robotid, ning mina ei ole erand. Minu keskendumine koosneb rutiinist: trennid, uni, toitumine… Kui midagi segab, siis on vaja säilitada rahu ja võtta vastu kogemused, mida see olukord annab.
Mattias Kuusik: Tippsporti pole võimalik ilma keskendumisvõimeta teha, judos on keskendumine erilisel kohal. Maksimaalne keskendumine annab võimaluse reageerida vastaste liigutustele veel kiiremini ja enda liigutusi sooritada maksimaalse kiirusega.
Reena Pärnat: Loomulikult on spordis keskendumine oluline. Erinevates olukordades on keskendumine minu jaoks erinev. Näiteks pean end sundima igapäevaselt treeningul koondama tähelepanu konkreetsele ülesandele, mitte lihtsalt nooli lendu laskma. Samas, võistlusolukorras on kõrvalisi faktoreid rohkem. Näiteks varem mängis minu jaoks rolli, kelle kõrval tulejoonel lasin ning ma jälgisin hästi pingsalt laskmisaega. Nüüd keskendun pigem enda sooritusele ja rutiinidele ning naudin võistlemist tunduvalt rohkem.
Tundsin, et treeneri vahetus tõi uue suhtumise kogu laskmisesse. Treener Siret Luik aitab mul pidevalt eesmärgid meeles hoida ja nii on minul lihtsam keskenduda. Mind on abistanud palju ka spordipsühholoog Snezana Stoljarova ja samuti kasutan Headspace äppi.
Millised on sinu nipid, mis aitavad paremini keskenduda?
Li Lirisman: Elus tekib hetki, mis segavad keskendumist võistlustele, tööle, õppimisele jne. Kui midagi segab, siis mina soovitan võimaluse korral rääkida oma perega, sest mitte keegi ei saa sinust paremini aru ega aita sind tõhusamalt kui pereliikmed.
Ja veel, kui tunnen, et minu keskendumisvõime langeb ning närvid hakkavad mängima, siis tegelen joonistamisega, millel tänapäeval on moodne nimi: Art Therapy.
Mattias Kuusik: Keskendumine on oluline, kuid sellega ei tohiks hulluks minna. Juhul, kui keskendud üle, on oht ka üle mõelda. Tuleb viia end sellisesse seisu, et saavutada n-ö flow seisund. Kõige paremini aitavad keskendumisele kaasa erinevad hingamisharjutused ning näiteks Headspace äpp.
Reena Pärnat: Minu üldine soovitus pole mitte keskenduda hea tulemuse saavutamisele või sind ümbritsevale, vaid enda tööle.
Tekst: Merilin Piirsalu
