Tallinna maratonil osalejad saavad unikaalse disainiga medali

Eesti suurim rahvaspordisündmus Tallinna maraton tähistab septembris Eesti vabariigi 100. juubeliaastat suurejoonelise jooksupeoga ja kingib igale finišeerijale spetsiaalselt juubeli jaoks kujundatud erilise medali. Esimest korda saavad selle ka 10 km pikkusel sügisjooksul osalejad. Ajaloolise medali disainis Priit Verlin.

Mööblidisaini eriala lõpetanud medalimeister, Lääne-Virumaalt Rakverest pärit kolme poja isa Priit Verlin võtab kaela riputatavate aurahade loomist pigem mõnusa kõrvalhobina. „Esimese alateadliku tõuke medalite disainini jõudmise teel sain keskkoolipoisina, kui mulle pisteti kergejõustikuvõistlustel hea tulemuse eest teivashüppes pihku mutionu pildiga diplom. „„Niru värk, punni ja pinguta ja lõpuks oled mutionu!” mõtlesin ma endamisi. Käis mingi sisemine klõps, midagi fikseerus ära,” meenutab Tartu Kunstikoolis õpinguid jätkanud Verlin. Muuseas on ta ka üks väheseid eestlasi, kelle töö on jõudnud Maailma Disaini Aastaraamatusse (Tool „Allegro”, International Design Yearbook 2000).

Esimesed medalid valmisid tudengitele

Õpingute ajal sattus Verlin ühiselamus tuba jagama toona Tartu Ülikoolis kehakultuuri tudeerinud Tallinna maratoni peakorraldaja Mati Lilliallikuga, kes lõi juba tudengipõlves aktiivselt kaasa spordivõistluste organiseerimisel. „1990-ndate lõpus taastatud rahvusvahelistele SELL-i (Soome-Eesti-Läti-Leedu) üliõpilasmängudele hakati otsima logo ja Mati viis konkursi kuulutuse ka meie kooli. Osalesin, võitsin. Hiljem kujundasin SELL-i mängudele oma elu esimese medali, mille valmistamise tüki hinnaks kujunes ARS-is 68 krooni. Meeletu raha!” meenutab disainer.

Võti peitub lihtsuses

Medali loomine on Priit Verlini arvates natuke nagu poppmuusika tegemine. „Disain peab olema kiiresti hoomatav, arusaadav, äratuntava käekirjaga ja mida vähemaga oma sõnumi edasi anda suudad, seda parem. Olen alati püüdnud ka mingi vimka sisse tuua – varjatud väikesed detailid, millele peale vaadates saad toimuvast aru. Tervik moodustub koos paelaga, mille valmistamise võimalused on tänapäeval lõputud,” kirjeldab kunstnik.

„Asi, millega tuleb kaua pusida, ei tõota head nahka. Idee vormistamine kestab üldiselt paar-kolm tundi, aga see kujundustöö, mis toimub kusagil alateadvuses, kestab ikka oluliselt kauem. Üldiselt olen ma siiani klientidega suhteliselt kiiresti ühise keele leidnud, esitan kaks või kolm kavandit, mille pealt sünnib valik,” räägib Verlin ja lisab, et ürituse korraldajale jääb ikka lõppsõna. Disainer tõdeb ka, et oma sajanda medali kujundamist ta ise veel tähistada ei saa, aga sellest ümmargusest numbrist palju puudu ei ole.

Inspiratsioon Eestimaa loodusest

Tallinna maratonile on Priit Verlin medaleid teinud alates aastast 2010, kuid tänavuse medali kujundamine on ka meistri jaoks teistsugune. „Mati tuli minu juurde sooviga teha soliidne, juubeliaastale kohane rahvuslik medal. Võtsime aluseks rukkilille – jõuline, aga samas neutraalne ja seostub Eestiga. Sellest õhkub põhjamaa puhtust, lihtsust, joonte distsipliini. See sümboliseerib ka elu andvat päikeseratast, mis koos paela ja trikoloori värvi särgiga moodustavad terviku,” räägib Verlin.

Suur medal suurele pidupäevale

Maratonidistantsi läbijatele riputatakse tänavu Tallinnas kaela 80 mm diameetriga medal – suurim, mis võistluse jaoks kunagi loodud. Poolmaratoni ja 10 km trassi läbijad saavad vastavalt 70 mm ja 60 mm suuruse läbilõikega aurahad. Siidisel sinimustvalge koloriidiga 33 mm laiusel paelal ilutseb juba tuttav Tallinna siluett. „Kujundus ja materjal on kõigil kolmel medalil sama, põhimotiiv on proportsioonis väiksem, kuid pinnaviimistlus on erinev. Hong Kongi lähedal tehases valmivad medalid on kõik valatud ja puhas käsitöö, kuigi võiks eeldada, et nende valmistamise protsess on oluliselt automatiseeritum,” avaldab tootmise aastal 2010 Hiina üle kolinud meister.

Aega on vaja varuda

Üks asi on tootmine, teine asi on medalid normaalse hinnaga õigel ajal Eestisse saada, mis on Verlini kinnitusel palju peenem lugu. „Laevatransport on odavam, lennuk loomulikult kallim. Kui raha lugeda, siis tasub planeerimisel arvestada vähemalt kolme kuuga, kuigi oleme ka kolme nädalaga hakkama saanud. Samas riskid on suuremad, sest kui medal õigeks ajaks kohale ei jõua, pole sellega hiljem enam mitte midagi teha. Soovitan alati ka kohe pigem 200 kuni 300 tükki rohkem tellida, see on hilisemast võimalikust järeltellimusest kordi odavam lahendus.” lausub Verlin.

Tunneb töö üle uhkust

Spordisõpradele medalite valmistamine pakub meistrile palju rõõmu. „Vahel ikka uurin, et kuidas meeldib või milline on tagasiside. Uhke tunne on enda kujundatud medaleid internetis olevates galeriides pärast võistlust inimeste kaelas näha. Nende jaoks on see ka eriline, meenutab pingutust, võitlust iseendaga ja rõõmu saavutusest. Eestlased on vinge spordirahvas, lahe!” kiidab Priit Verlin ja soovib kõigile Tallinna maratonil osalejatele jooksulusti. „Eesti vabariigi uhkele sünnipäevale pühendatud medal on kuhjaga pingutust väärt!”

NB! Tänavuse suursündmuse riietumisstiil on sinimustvalge ja spetsiaalselt Tallinna maratoni jaoks disainitud sinimustvalgeid jooksusärke (üheks selle idee autoriks muide samuti Priit Verlin) saab juba osta ettetellimisel Tallinna maratoni kodulehelt www.jooks.ee.

Tallinna Maraton toimub 7.–9. septembrini. Jooksuüritusele saab registreeruda veebilehel www.jooks.ee.

Tekst: Marta Vasarik

Fotod: Spordiürituste Korraldamise Klubi