Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumil valmis detsembris mahukas teos „Eesti spordi lugu“. Sel puhul rääkisime raamatu ühe autori Kalle Voolaidiga pisut spordi- ja raamatujuttu.
Mis raamat on „Eesti spordi lugu“?
„Eesti spordi lugu“ on esimene terviklik ja rohke pildimaterjaliga ülevaatlik teos Eesti spordist. Raamat käib läbi nelja perioodi (iseseisvumiseelne aeg, esimene iseseisvusaeg kahe maailmasõja vahel, okupatsiooniaeg ja iseseisvuse taastanud Eesti), ja peale selle on raamatus suhteliselt mahukas lisade osa, mis sisaldab palju huvitavaid fakte.
Millal tekkis idee raamat välja anda?
Idee kui sellise sünnihetke kindlaks teha on üsna keeruline. Vajadus tervikliku spordikäsitluse järele on spordiringkondades teemaks olnud juba väga pikka aega, kuid seni pole see unistus kahjuks teoks saanud. Seda enam on hea meel, et Eesti suurel sünnipäeval see teos lõpuks ilmavalgust näeb. Raamatuga on tihedamat tööd tehtud viimase paari aasta jooksul.
Kalle Voolaid
Kui palju inimesi raamatu koostamisega seotud on?
Mõistagi päris suur hulk, aga põhiraskust on kantud eelkõige Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi sees: ajaloolased Kaarel Antons ja mina ise oleme vastutanud raamatu sisu ja ülesehituse eest.
Mis on sellise raamatu koostamise juures kõige huvitavam?
Ajaloolasele on kahtlemata kõige huvitavam uurida seda, mida varem ei ole uuritud, ja hea meel on tõdeda, et üht-teist uut „Eesti spordi lugu“ kindlasti meie spordiajaloo käsitlusele juurde annab.
Mis on selles töös kõige keerulisem?
Keeruline on kogu protsess, aga ilmselt sisulise ja vormilise poole suurim küsimus on see, kuidas panna keerulised asjad kirja selliselt, et seda oleks ühtmoodi huvitav lugeda kõikidel põlvkondadel ja erineva taustaga inimestel – me ei kirjuta raamatut spordiajaloolastele, vaid kõigile spordisõpradele.
Kellel ja miks soovitaksid „Eesti spordi lugu“ lugeda?
Lugeda võiksid kõik, kellele sport natukenegi korda läheb. Oleme tahtnud, et raamat oleks mõeldud väga laiale sihtrühmale, ka neile, kelle kokkupuude spordiajalooga on seni olnud põgus. Samuti aitab sellele kaasa üpriski mahukas fotomaterjal, millest osa pole seni avaldatud – see aitab kindlasti kogu keskkonda paremini tajuda ja nii mõnestki asjast paremini aru saada.
Üks sadadest raamatu fotodest
Mis sind ennast spordi ja iseäranis spordiajaloo puhul kõige rohkem köidab?
Eelkõige on see sügav spordihuvi, mis on mind juba lapseeast alates saatnud. Seda nii ise sportimise kui ka kaasaelamise mõttes. Ühel hetkel saab ju kõigest kogetust ajalugu ja seetõttu lisandub spordihuvile juba iseenesest huvi spordiajaloo vastu.
Milline spordisündmus Eesti spordiloos on sulle kõige rohkem korda läinud?
Kui peaksin valima, siis esimese hooga mõtlen ikka korvpallile. 1976. aastal avanes EPA spordihoones võimalus kaasa elada NSV Liidu korvpallikoondise kontrollmängule Riia VEF-i korvpalliklubi vastu, mis oli tõeliselt emotsionaalne. Ja Tartu poisile muidugi esimesed käigud vanasse heasse Kalevi spordihalli, Kalevi meeskonna mängudele 1980. aastate alguses. Sel ajal oli korvpall ikka väga suur asi ja atmosfäär saalides väga võimas!
Kui vaadata tagasi Eesti spordiaastale 2018, siis mis sellest kõige eredamalt meelde jääb?
Ott Tänak. Taliolümpiamängud. Ragnar Klavan ja Liverpool. Magnus Kirt – eriti hetk, kui Kirt kevadel Gustav Sule mälestusvõistlustel Eesti rekordiga oma uskumatut hooaega alustas. Need hetked jäävad meelde ja on meenutamist väärt ka tulevikus.
