Vibulaskja Meeri-Marita Paas: väga palju peab olema endasse usku ja iseseisvust

Meeri-Marita Paas
Foto: erakogu

Meeri-Marita Paas on noor vibulaskja, kes on gümnaasiumis õppimise kõrvalt pühendanud kogu oma aja sellele alale. Juba praegu on neiul ette näidata suurepäraseid saavutusi, kuid eesmärgid räägivad enda eest – Meeri-Marita unistuseks on jõuda vibulaskmises maailma edetabeli tippu.

Meeri-Marita õpib Türi Ühisgümnaasiumi 11. klassis ning on aastaid tegelenud vibulaskmisega. Ta avastas selle ala enda jaoks põhikoolis, kus tema praegune treener, Maarika Jäätma viis läbi näidistreeningut. Noortele pakuti võimalust vibu katsuda ning alguses tehti harjutusi ainult kummiga. Meeri-Maritat köitis eelkõige teiste trennilaste vaatamine, peale mida ta ka ennast kirja pani. Registreeris ta tookord täiesti iseseisvalt ning vanematele teatas neiu enda uuest hobist alles hiljem. Tänaseks on vibuspordist saanud Meeri-Marita suurim kirg. Noor sportlane tunnistab, et on mitmeid hobisid ohverdanud selle nimel, et vibulaskmisega tipptasemel tegeleda.

Mis sulle selle ala juures meeldib?

Ennekõike see tunne, mis tekib, kui nooled kümnesse lähevad. Mulle meeldib öelda vibulaskmise kohta, et see on rahulik, aga intensiivne spordiala ning see kombo teebki selle nii eriliseks.

Kui tihti trenni teed?

Trennis enamasti käin nii kuidas jõuan, proovin vähemalt viis korda nädalas, aga vahepeal läheb see kooli kõrvalt raskeks. Sellele lisaks tuleb teha füüsilist trenni, nagu jõusaalis käimine ja ujumine.

Foto: Georg-Sander Männik
Foto: Georg-Sander Männik

Räägi täpsemalt kuidas vibulaskmine käib?

Eesmärgiks on tabada noolega märklehe keskele ja saada võimalikult palju punkte. Võistlustel toimub alguses kvalifikatsioon ja selle alusel selgub edetabel. Edasi pannakse vastavalt tabelile paika individuaalsed matšid ehk duellid. Ja nii lastakse üks-ühe vastu kuni poolfinaalideni ning selgitatakse välja, kes lähevad laskma 3-4. kohale ja kes 1.-2. kohale.

Millised kategooriad on sellel alal olemas ning kus sina võistled?

Kategooriad on vanuse, vibu ja soo järgi. Viimast aastat olen ma plokkvibu kadettide neidude klassis, aga nüüd võistlen juba ka juunioride ja naiste klassis.

Mis kuulub vibulaskja varustusse ja kuidas seda valida?

Vibulaskja varustusse kuuluvad vibu, nooled ja plokkvibulaskjatel ka päästik. Vibu külge kuuluvad ka erinevad abiseadeldised nt stabilisaatorid, mis tasakaalustavad vibu ja suurendusklaasiga sihik.

Vibu valib iga laskja oma maitse järgi, erinevate firmade vibud lasevad omamoodi. Mina isiklikult olen jäänud Hoyti firma juurde, kuna mulle meeldib nende vibu agressiivsus.

Foto: Dean Alberga
Foto: Dean Alberga

Milliseid oskusi vibulaskmine arendab?

See ala arendab mitmeid erinevaid oskuseid, kuid eelkõige suurendab kontrolli oma keha ja vaimu üle. See aitab väga hästi emotsioone kontrollida ning arendab suhtlemisoskust. Kehalise poole pealt parandab oluliselt koordinatsiooni.

Millist rolli mängib sellel alal vaimne ettevalmistus?

Mina arvan, et vaimne pool on vibulaskmises kõige tähtsam. Rahu peab oskama säilitada kõige pingelistemas olukordades ning pulssi tuleb hoida kogu võistluse vältel võimalikult madalal. Kindlasti ei tohi lasta emotsioonidel võimust võtta, isegi halva lasu puhul tuleb osata sellest üle olla. Kõik need omadused, mida vibulaskmine on minus arendanud, tulevad kasuks ka tavaelus.

Kuidas pingelises olukorras rahu säilitada?

Naiskonnaga või segatiimis on palju lihtsam rahulikuks jääda, sest tiimikaaslane on kohe kõrval ning saab vajadusel minuga rääkida ja toeks olla. Treenerid peavad kaugemal olema ja finaalides on antud neile ühe ruutmeetri suurune ala, kust nad ei tohi välja astuda, seega ei saa nad võistluste ajal toeks olla.

Üksinda on natuke raskem, väga palju peab olema endasse usku ja iseseisvust, aga kõik see tuleb läbi kogemuste.

Millised on sinu parimad saavutused sellel alal?

Kõige paremaid saavutusi on tegelikult raske järjekorda panna, kuna kõik on mulle olulised. Kindlasti oli tähtis Euroopa Mängudel võistlemine ja individuaalne 7. koht samuti 2017. aastal Euroopa juunioride sisemeistrivõistluste naiskonna kuld ning 2019. aastal maailmameistrivõistluste naiskonna 6. koht.

Aga mulle endale on kõige südamelähedasem 2018. aasta Noorte GP, kus võitsin esimese individuaalse pronksi, segavõistkonnaga kulla ja naiskonnaga hõbeda. Selle aasta sisehooaeg on ka siiani suurepärane olnud. Võistlusi, mis on hästi läinud, on palju, aga eelnevalt nimetatud on ühed meeldejäävaimad momendid.

Millised eesmärgid oled omale vibulaskmises seadnud?

Lähituleviku plaanidest on kindlasti maailmakarika etapi esikolmiku koht naiskonnaga üks suuremaid eesmärke, aga see oleneb täiesti rahastusest, kuna plokkvibulaskmine ei ole olümpiaala ja EOK toetust ei saa. Individuaalselt tahaksin muidugi olla ühel päeval maailma tipus, võita palju medaleid ja samal ajal seda spordiala täie südamega nautida.

Kui oluline on sinu jaoks puhkamine? Kuidas oma vaba aega veedad?

Puhkamine on väga tähtis, et lasta oma närvidel ja lihastel taastuda. Välihooaeg, mis kestab aprillist-septembrini on väga tihe, mistõttu saan kodus olla väga harva.

Vabal ajal meeldib mulle olla sõpradega ning teha asju, mis on jäänud hooaja tõttu tagaplaanile. Suvel muidugi rannas käia, nautida vaheaega ja puhata.

Tekst: Kaisa Kiriland