Talv on salakaval aeg, mil liiguvad ringi mitmed haigused. Kuidas aitab aktiivne liikumine siiski terve püsida ning milliste sümptomite juures tuleb kasuks pigem üks värskendav jalutuskäik kui voodisse jäämine?
Suur roll hea tervise juures on aastaringsel aktiivsel liikumisel. Sellega nõustub ka treener, Kristi Roosimägi, kes on oma ametit pidanud pea 22 aastat. Praegu töötab naine MyFitnessis treenerina, juhendab treeninguid läbi Kristi Fitness platvormi ja koolitab inimesi, et nad õpiksid oma keha paremini tundma. Pika kogemuse põhjal mõistab Kristi liikumise tähtsust ning nendib, et sellel on tervise seisukohalt suur roll.
Tunne ennast oma kehas hästi
Paljud asjad elus on omavahel seotud. Inimene, kes liigutab ennast aktiivselt on suurema tõenäosusega oma kehaga rahul, tunneb ennast enesekindlalt ning tugevana. Suures osas saab hea tervis alguse meie eluviisist ja mõttemaailmast, sest pidevalt positiivne ning tegutsev inimene ei haigestu nii kergesti. „Aktiivne liikumine, mis iganes vormis paneb meie kehas tööle hormonaalsel tasandil protsessid, mis tekitavad juurde õnnehormoone ning omakorda loovad hea tuju ja positiivsema meele,“ ütleb Kristi. „Aktiivsed inimesed jaksavad rohkem, põevad vähem kõiksugu haigusi, nende elu on kvaliteetsem ja rõõmsam,” lisab ta.
Tähtis on leida endale sobiv treening, sest kindlasti ei tohiks füüsiline liikumine olla midagi vastumeelset. Muidu langeb motivatsioon ning inimene võib leida vabandusi, miks trennist puududa. „Aktiivne liikumine on nii jalutamine, suusatamine, rattasõit, ujumine, jooksmine, oma keharaskusega harjutused, võimlemine, tantsimine, erinevad pallimängud jne – kõik sobib, mis teeb tuju rõõmsaks ja tekitab hea enesetunde,“ soovitab Kristi. Tähtis on liikumisest rõõmu tunda!
Aktiivne eluviis hoiab organismi tugevana
Suures osas koosneb inimese keha veest, mistõttu peame seda hoidma ka pidevas liikumises. Treenimine kutsub esile higistamise, mistõttu vajab keha taaskord vett ning paneb meid jooma. Sellest saame omakorda uusi mineraalaineid, mis on keha funktsioneerimiseks vajalikud.
Teisalt aitab aktiivne liikumine meie organismi tugevana hoida. „Läbi mõõduka aktiivse liikumise tugevneb meie immuunsüsteem, tänu millele oleme kõiksugu haigustekitajate suhtes vähem vastuvõtlikud,“ ütleb Kristi. Samuti lisab ta, et ainult treenimine meid tervena ei hoida, vaid aktiivne liikumine käib käsikäes tervisliku toitumisega. „Sa oled otseselt see, mida sööd,“ tõdeb naine.
Kuula oma keha
Kui aga halb enesetunne siiski kipub ligi, siis on kõige olulisem kuulata enda keha. Tihtipeale mõtlevad inimesed ennest haigemaks ning iga väikse peavalu korral tahetakse voodisse jääda. Ehk on värske õhk just see, mis nõrga enesetunde ära viib? „Tuleb mõelda heale emotsioonile, mida mõõdukas liigutamine tekitab, valida kergemad koormused ja just sellised treeningud, mida eriti naudime,” motiveerib Kristi ka kehvema enesetundega liikumise kasuks otsustama.
Samas, kui haigus kipub juba argipäeva toimetusi segama, tuleks võtta aeg maha ning lasta organismil puhata. „Külmetushaigused on kerged levima. Kui organism on nõrk, siis treeninguga võime teda veelgi rohkem nõrgestada ja eriti ohtlik on higisena külma juurde saada,“ arvab Kristi.
Kui me koormame organismi haiguse ajal, muutub ta veelgi vastuvõtlikumaks ning nõrgemaks. „Palavikuga kindlasti trenni tegema ei peaks, sest nii tekib tõsine ülekuumenemise oht kuna treening tõstab kehatemperatuuri veelgi,“ ütleb treener. Seetõttu on kõige olulisem lähtuda eelkõige enda enesetundest ning mitte kehale liiga teha.
Võta aega puhkamiseks
Kõik inimesed ja organismid on erinevad, mistõttu ei ole ühtset vastust sellele, kui kaua peaks peale haigust taastuma ning millal taas trenni minna. „Tuleb lähtuda oma ausast enesetundest ja kui on ikka paha olla, siis tuleb veel puhata,“ arvab Kristi. „Samas, kerge jalutuskäik ei koorma liialt, vaid annab mõnusa värske enesetunde isegi kui end veel pisut nõrgana tunned,“ lisab ta.
Samuti soovitab treener lasta kehal puhata vähemalt sama kaua nagu kestis haigusperiood. Peale puhkust tuleb alustada trenni madalama intensiivsusega ja kergemate koormustega. „Pigem vältida treeninguid, kus pulss kiiresti kõrgele läheb, süda on meie elupump ja seda tuleb hoida. Kui piisavalt haigusest ära ei taastu ja uus koormus tuleb liiga ruttu peale, siis võib juhtuda, et jääme veel haigemaks,“ hoiatab Kristi.
Tekst: Kaisa Kiriland
