Vahetpidamata kuuleme, et treenimine ja aktiivne eluviis on oluline, et olla terve ja õnnelik. Sageli ei selgitata aga täpsemalt, millised need positiivsed mõjud konkreetselt on ning kuidas trenni tegemine keha ja mõtlemist muudab.
Kõik inimesed on elu jooksul kuulnud, et treenimine lahendab mitmed kehalisi probleeme ning sellega regulaarselt tegelemine aitab olla terve. Samas räägitakse liikumise teemat käsitledes ka palju rahulolust ja õnnetundest, justkui oleksid trenni tegevad inimesed õnnelikumad. Millised siis ikkagi on trenni tegemise positiivsed küljed ja kuidas aktiivne liikumine mõjutab meie keha ja mõtlemist?
Trenn aitab kaalu langetada
Kõige ilmselgem vastus on see, et treenimine aitab langetada ja hoida kaalu. Trenni tegemine on asendamatu osa nende inimeste elus, kes tahavad oma keha paremasse vormi saada ning tavaliselt tuleb selleks järgida vastavat treeningplaani. Trenni tegemine mõjutab ainevahetust ja energiakogust, mida keha vajab, mis on otseses seoses kaalu langetamisega. Mida rohkem me trenni teeme, seda rohkem kulutab keha söögist saadud energiat, mis vastasel korral ladestuks kehas rasvana.
Trenn aitab ennetada haigusi
Trenni tegemine aitab eelkõige hoida meid tervena, sealhulgas hoiab ära mitmeid kroonilisi probleeme ja südamehaigusi. Aktiivne liikumine on haiguste suurim vaenlane, kuna terviseprobleemid saavad sageli alguse kehas olevast põletikust. Trenni tegemine alandab ning aitab põletikke tekkimist ära hoida, mis omakorda mängib suurt rolli just haiguste ennetamisel.
Treenimine aitab olla rõõmsam
Üks kõige lihtsamaid seoseid aktiivse liikumise ja rõõmsa meeleolu vahel on asjaolu, et kui inimene saab millegagi elus hästi hakkama, siis tunneb ta selle üle rõõmu. Inimese keha väljastab sellistes olukordades õnnehormooni nagu serotoniin, mis lihtsalt öelduna muudab meid õnnelikuks. Trenni minemine ja seal olemine võivad sageli olla füüsiliselt ja vaimselt väsitavad, mistõttu selle teostamisel tuntakse uhkust ja rõõmu.
Füüsilne aktiivsus aitab võidelda stressiga
Trenni tegemine aitab kehas vähendada stressihormoone, nt nagu kortisool. Selle hormooni eesmärgiks on pingelises olukorras keha probleemiga võitlemiseks ette valmistada, selleks võtab ta glükoosi varudest energiat, aga kuna tavaliselt peale seda olukorda kohe trenni ei tehta, siis kasutamata jäänud energia ladestub rasvana. Seega on stressirohketel perioodidel oluline liikuda ja olla aktiivne, et kortisooli teket hoida võimalikult madalana.
Trenn aitab parandada tunnetust ja taju
Uuringud on näidanud, et füüsiline aktiivsus, eriti liikumisharjutused, aitavad parandada kognitiivseid meeli. Eriti palju kasutatakse füüsilist liikumist patsientide seas, kes põevad nende meeltega seotud haigusi. Üheks selliseks on Alzheimeri tõbi, mille puhul soovitatakse olla võimalikult kaua aktiivne ja liikuv, et hoida mälu pidevalt aktiivsena.
Regulaarne liikumine tagab parema une
Lisaks mängib trenni tegemine suurt rolli magamise juures, sest igasugune füüsiline aktiivsus väsitab keha. Isegi kümme minutit liikumist päevas tagab parema unekvaliteedi, eriti tõhus on see juhul, kui trenni tehakse regulaarselt. Lisaks sellele võib see aidata ka probleemide puhul nagu uneapnoe ja rahutute jalgade sündroom.
Treenimine annab energiat
Üks parimaid asju trenni tegemise juures on asjaolu, et see annab regulaarselt energiat. Kohvi ja energiajoogid on ühekordsed ergutid, kuid trenni tegemine tagab korraliku unegraafiku ja keha normaalse funktsioneerimise, tänu millele jagub energiat kogu päeva vältel. Lisaks sellele aitab trenn või isegi väike jalutuskäik võidelda väsimusega, kuna samal ajal peletavad kehas toimuvad protsessid kurnatuse tunde.
Allikas: everydayhealth.com
Fotod: Shutterstock.com
