Kuigi sportlased teevad tegusid staadionil ja spordiplatsidel, ei saa nemadki mööda sotsiaalmeediast. Uurisime mida arvavad teemast Eesti tipud?
Eesti sotsiaalmeedia armastatuimad sportlased, kaugushüppaja Ksenija Balta ja kiiruisutaja Saskia Alusalu ütlevad, et Instagramis ja Facebookis pildil olemine on toetajatele suur lisaväärtus ja aitab neid üles leida. „Mida suurem on sportlase jälgijate arv, seda suurem on tema mõju ühiskonnale. See tähendab, et mida rohkem on sportlasel jälgijaid, seda suurem on tema väärtus ka toetajate jaoks,“ ütleb Saskia.
Ksenija lisab: „Sotsiaalmeedia võimendab minu saavutusi ja tegemisi, kuna saan neid otse oma jälgijatele ja toetajatele jagada. Sotsiaalmeedia kaudu on mul võimalus viia sõnum märksa suurema hulga inimesteni ning see on ka hea viis oma sponsoreid ja partnereid pildil hoida. Minu jaoks on samuti väga oluline jagada head energiat inimestega, kes minusse usuvad. Kui sotsiaalmeedias kirjutatakse, kuidas ma olen kedagi inspireerinud, siis sellised sõnumid motiveerivad omakorda mind ennastki rohkem pingutama,“ ütleb Ksenija
Kiire infokanal
Paljudel sportlastel aitavad fännilehti hallata kolmandad inimesed. Eelmisel aastal kolmel korral Eesti odaviskerekordit uuendanud Magnus Kirdi sportlase lehte Facebookis aitab hallata Stella Täht. Samuti annab ta Magnusele nõu, kuidas sotsiaalmeediakanaleid kujundada ja mida olulist nendes kanalites silmas pidada. „Tippsportlase puhul on oluline, et sotsiaalmeedia ei hakkaks trennitegemist segama,“ nimetab Stella ühe põhjuse, miks abilised on teretulnud. „Toetajatel on huvi saada oma lemmiksportlase kohta kiiresti infot ning kõige hõlpsam on seda jagada just sotsiaalmeedias.“
See aga ei tähenda, et sportlased, kel sotsiaalmeedias kontosid ei ole, oleksid kuidagi vähem olulised. „Gerd Kanteril ei olnud Facebookis sportlase lehte, aga vaevalt teda sellepärast vähem teatakse,“ toob Stella näite. „Ajad ja kanalid on muutunud, seepärast on noorema põlvkonna sportlastel oluline figureerida ka sotsiaalmeedias, sest nende toetajaskond liigub seal ringi. “
Nii head kui ka halba
Magnuse jälgijate arv kasvas mühinal, kui sportlane laiema avalikkuse ees tuntuks sai. „Saime Facebookis ühe nädalaga 900 uut jälgijat,“ jätkab Stella. „Eriti tore on, et Magnuse toetajad ei ole passiivsed, vaid kirjutavad kommentaare ja kirju ning soovivad talle eri postituste all edu.“
Stella haldab päevas mitme erineva inimese sotsiaalmeediakontosid ja teab, et sealne keskkond võib tuua endaga kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjutusi. „Tean sportlast, kes loeb enne võistlust läbi kõik sotsiaalmeediasse tulnud kirjad, kus talle edu soovitakse, sest see mõjuvat talle motiveerivalt. Teisalt, kui keegi kirjutab midagi negatiivset, näiteks peale kehvasti läinud võistlust, siis see võib paratamatult mõjuda halvasti.“
Ksenija lisab omalt poolt, et tihti võib sotsiaalmeedia negatiivselt mõjutada inimesi, kes ei ole veel valmis suurema tähelepanu all olema. Saskia arvab, et üks suurimaid probleeme sotsiaalmeedia puhul on inimeste reaalsustaju kadumine. „Enam ei osata nautida olukordi ja sündmuseid ilma neid pildistamata ja jagamata näitamaks, kui palju parem on sinu elu naabri omast,“ ütleb Saskia, kes ise mõnel päeval sotsiaalmeediasse ei jõuagi.S
Kõike ei pea tõsiselt võtma
Eesti võrkpallikoondise liige ja Türgi klubis Arkas Spor Izmir mängiv Robert Täht usub, et sotsiaalmeedia on individuaalsportlastele palju olulisem kui meeskonnaaladega tegelevatele atleetidele. „Mina isiklikult ei pea seda väga oluliseks ja kasutan sotsiaalmeediat puhtalt tunde järgi ehk süsteemselt ennast ei reklaami,“ ütleb Robert. „Kasutan oma kontosid põhiliselt infotarbimise allikana, kuna sealt leiab kerge vaevaga endale meeldivat teavet. Kuna elan sõpradest ja perekonnast eemal, siis kasutan Facebooki Messengeri peamiselt suhtlemisvahendina.“
Robert arvab, et sotsiaalmeediat ei tasu liiga tõsiselt võtta, sest teiste ilusad pildid ei tähenda, et neil on palju parem elu.
Tekst: Liisi Rist
