Veidi rohkem kui kuu aega tagasi osalesid TTÜ Tantsutüdrukud ja Saltopoisid Soomes ECU Euroopa meistrivõistlustel cheerleading’us. Nii kõrgel tasemel võisteldi esimest korda ning kohe edukalt, sest senior Coed Cheer Elite kategoorias toodi koju esikoht. Uurisime trupi liikmetelt lähemalt, kuidas võit tuli.
Milliste ootustega võistlema läksite?
Allar Viinamäe: Peamine eesmärk oli näidata parimat sooritust, milleks meie meeskond võimeline on, kuid kuna võistlesime üle-euroopalisel tasemel esimest korda, siis eelkõige ootasin uut kogemust, emotsioone ja mälestusi. Olime valmistunud pikalt ja põhjalikult, seega läksin võistlusi nautima.
Marin Saagpakk: Eesmärgiks oli teada saada, mis tasemel oleme ning näidata Euroopale, et Eesti on sisenemas cheerleading’u maailma. Läksime saama kohta, mida järgmisel aastal oleks hea ületama minna.
Pearu Jakob Ojamäe: Minul olid ootused suured, kuna töö, mida olime teinud, oli väga suur. Samas tuli Euroopa meistritiitel suure üllatusena, sest osalesime sellise tasemega võistlusel esimest korda. Järgmisel korral oleme kindlasti suuremate kogemustega enesekindlamad ja anname endast kõik, et tiitlit kaitsta.
Keit Arleen Kalle: Võistlema minnes olid ootused väga minimaalsed, sest polnud enne nii suurel võistlusel käinud ja tiimi tase oli meile teadmata. Ootasime, et saaksime näidata, et ka Eestis on tiim, kes on valmis veelgi arenema. Südames tegelikult lootsin, et jõuame esikümne sisse ja jõudsime ka.
Milline oli konkurents?
Allar Viinamäe: Varasemalt olime kodupinnal võistelnud ainult Läti esindusrühmaga ja võitnud, aga kuna koosseisud on vahepeal muutunud ja võistluskavad uued, siis liiga kindel ei saanud endas olla. Cheerleading on ala, kus kõik sõltub igast meeskonna liikmest ja kuna teeme trikke, mille õnnestumisprotsent ei ole alati 100%, siis kõike võib juhtuda ja põruda võivad ka päris tugevad meeskonnad.
Marin Saagpakk: Konkurents oli väga tugev, vaatasime ja imetlesime. Enamikes riikides tegeletakse alaga väga pikalt, Soomes näiteks juba üle 50 aasta, seega võtsime kõiki konkurente kui suuri eeskujusid. Loomulikult oli tore näha sõpru Lätist, kellega koos oleme treeninud ja omavahelist sõbralikku võistlust pidanud.
Pearu Jakob Ojamäe: Konkurentide poolt sooritati väga keerulisi elemente, mis nägid väga efektsed välja. Seega oli äärmiselt kõva konkurents. Peale oma sooritust saime jälgida teisi võistlejaid ning kahjuks paljudel ei õnnestunud kava puhtalt sooritada, esines erinevaid kukkumisi ja vigu, mis on selles spordis tavaline.
Kuidas võistlusetteasted välja tulid?
Marin Saagpakk: Võistluskatse oli parim sooritus, mida teinud oleme. Kindlasti oli individuaalselt asju, mida oleks saanud teha paremini, kuid üldpilti vaadates oli katse puhas ja ilma ühegi kukkumiseta. Suurteks plussideks olidki lihtsus, puhtus, stabiilsus ja esinemiskogemus. Paljud tiimid tegid proovis veatud katsed, kuid vähese esinemiskogemuse tõttu tuli võistlusolukorras kõva närv sisse ja osad tõsted kukkusid alla.
Pearu Jakob Ojamäe: Olime kava harjutanud juba 10 kuud ja viimasel kuul ka sellega esinenud. Kõikidest varasematest etteastetest oli see kindlalt PARIM sooritus, millega olime hakkama saanud. See näitab, kui tõsiselt kogu tiim valmistus ning kindlasti andsid kõik endast 110%. Mina isiklikult jäin rahule kõigi tiimi liikmete individuaalsete sooritustega ja olen meie üle väga uhke.
Keit Arleen Kalle: Kõik võtsid end kokku ja koos tegime puhta soorituse! Seda võib öelda nii meie cheer‘i- kui tantsutiimi kohta. Kõige toredam on see, et kogu tiim on 10 kuud vaeva näinud, trennides ja laagrites käinud ja tulemus paistis välja. Kogu higi, pisarad, sinikad ja mitmed trennid ning nende pärast vahele jäänud sugulaste sünnipäevad on olnud seda väärt! Ma loodan, et jätkame sama emotsiooni ja poweri’ga juba augustis.
Millised on isiklikud eredamad muljed kogu ettevõtmisest?
Allar Viinamäe: Võistluspäevast on meelde jäänud võistluste ajal suu kuivem kui kõrb – pinge oli siiski suur. Poole võistlusetteaste peal enam neelata ei suutnud, aga tahtejõud ja adrenaliin viisid edasi.Hetkel, kui pead koos ringis üksteisest kinni hoidsime ja ootasime võitja väljakuulutamist täitis keha ülevoolavalt hea ja kõditava tundega, mis ei unune ja jääb meelde ühe eredama hetkena elu lõpuni.
Marin Saagpakk: Kõige unustamatum hetk oli see, kui meie auks hakkas kõlama Eesti hümn. Sellel hetkel jõudis kohale, et päriselt ei ole tegu mingi eksitusega. Muidugi jääb kogu see ettevõtmine ja terve hooaeg meelde. See tunne on kirjeldamatu, kui oled pikki kuid tiimiga treeninud, valanud otseses mõttes higi, verd ja pisaraid ning järgmisel hetkel saad suure publiku ees näidata seda, mille nimel koos oleme vaeva näinud. Need on hetked, kui saad aru, et tiimist on saanud sinu pere.
Pearu Jakob Ojamäe: Tohutult siiras võiduemotsioon kogu tiimi poolt – ma ei ole korraga niipalju õnnepisaraid veel näinud.
Keit Arleen Kalle: Tegelikult võiks ju öelda, et tegin esimest korda kõval matil rondat saltot või kui hästi kogu tiimil kava läks, aga ausalt on üks eredaimaid mälestusi võistluskoridoris ootamine ja närvide mäng, mis enne platsile jooksmist kehas toimus. Reaalselt teadsin, et oleme selleks valmis, aga närv oli suur.
Kui öeldi kolm tiimi, kes peavad platsile tulema, et teada saada, mis koha nad saavutanud on, siis oli segadus väga suur: ei uskunud, et meie nimi öeldi, ei saanud aru, mida tegema peab jne. Läksime platsile ja vaatasime, et tiimid meie kõrval võtavad ringi, tegime sama ja jäime ootama. Hetkel, kui saime aru, et me pole kolmas koht … ega teine koht, jäi ju üle ainult üks võimalus!!!!
Milline on õppetund või kogemus, mille edaspidiseks kaasa võtsid?
Allar Viinamäe: Tasakaal, järjepidevus ja põhjalikkus viivad edasi. Ka väikses riigis nagu Eesti saab ära teha suuri tegusid, kui teha asja hingega. Saavutuste vilju nautida on mõnus, aga puhkama ei saa jääda, alati võiks silme ees olla järgmine, veel suurem eesmärk.
Marin Saagpakk: Kindlasti õppisime terve hooaja vältel rohkem arvestama oma tiimikaaslastega, tegema veel rohkem tööd ja nägema veel rohkem vaeva. Oli raske, kuid lõpuks tasus kõik sajakordselt ära, oleks tasunud ka siis, kui me poleks võitnud.
Saime väga palju uusi teadmisi cheerleading’u ja selle reeglite kohta. Nägime, kuidas leiab aset päris cheerleading’u võistlus. Usun, et võin kõikide tiimikaaslaste eest rääkida, et meile hakkas see maailm tänu EM-ile veel rohkem meeldima. Kui öeldakse, et unistused võivad täide minna, siis vahel võib juhtuda, et täide võivad minna isegi need unistused, mida keegi unistadagi ei julge.
Pearu Jakob Ojamäe: Võistlus näitas väga hästi, kes oleme, mida suudame ja miks me seda teeme. Euroopa meistritiitel kasvatas kõikides liikmetes tohutult eneseusku ja muutis eesmärgid, mida saavutada tulevikus veelgi suuremaks!
Keit Arleen Kalle: Nagu tulemused ka näitavad, siis oluline on kava puhas ja ühtne sooritus. Tiimisisene feeling, mis meil on, jääb minuga veel pikaks ajaks. Praegu tagasi vaadates nendele hetkedele on mul ka rõõmust pisarad silmas.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: TTÜ Tantsutüdrukud ja Saltopoisid
