Marten Liiv: on ainult üks käik – täiega!

Marten Liiv
Eelmisel aastal oli üks Ergo stipendiumi saajatest Marten Liiv Foto: Terje Atonen

Pärast Ants Antsoni vägitegusid 1960. aastatel ootas Eesti kiiruisutamine järgmisi olümpiatasemele jõudnud säravaid tähti 50 aastat, kuni tänavu võistlesid Pyeongchangi olümpiamängudel Marten Liiv ja Saskia Alusalu. Mõlemad said tuule tiibadesse väikeselt Adavere uisurajalt. Kaks aastat tagasi juunioride MM-il pronksmedali võitnud Liiv on enda nimele sõitnud viis Eesti rekordit, kuid tema unistused ulatuvad märksa kaugemale.

21-aastane noormees alustas kiiruisutamisega juba 8-aastaselt ning teisi alasid tõsisemalt ei proovinudki. „Enne trenni minemist käisin tihti Adavere uisurajal hokiuiskudega sõitmas. Ühel päeval tuli Väino Treiman minu juurde ja pakkus, et võiksin proovida kiiruiske,“ meenutab Liiv oma sportlasetee algust. Uisurajale motiveeris teda minema vanem vend, kelle eeskuju innustas samuti kiirust taga ajama.

„Lapsena sai palju õues mängitud ja sõpradega ringi joostud, aga peale uisutamise ma mujal trennis ei käinudki. Iga aastaga koormus kasvas ja trennid läksid intensiivsemaks. Lapsena oli uisutrenn pigem mänguline, aga mida aeg edasi, seda professionaalsemaks töö läks,“ on Liiv enda sõnul saanud areneda mõistliku tempoga.

Tippu jõudes on noormehe isu järjest kasvanud. Ta tahab üha uuesti ja uuesti jääle minna ning kõige rohkem naudib ta spordiala kiirust. „Kui olen tippvormis ja mul on hea minek, siis… Näiteks sel aastal kogesin kõige mõnusamat kiirust Calgarys. Sealne jää sobib mulle ning rada on merepinnast kõrgemal.“

Tippuisutaja treeningud on Liivi hinnangul väga mitmekülgsed, sest lisaks jääl veedetud ajale tehakse trenni jalgrattal ja kavas on suur hulk erinevaid jõu- ja imitatsiooniharjutusi. Meie loo peakangelane osaleb aktiivselt ka suvistel rulluisuvõistlustel.

Marten Liiv
Foto: Katrin Uusoja

Inzellis tippsportlaseks

2015. aastal astus Liiv karjääris suure sammu edasi ning läks treenima Saksamaale Inzelli kiiruisuakadeemiasse. „Saavutasin Minskis võistlusel päris hea tulemuse ja ootamatult kerkis üles võimalus akadeemiasse pääseda. Uisuliidu kaudu esitati mulle küsimus, et kas soovin sellest kinni haarata. Pärast lühikest mõtlemisaega jõudsin järeldusele, et see võib olla minu jaoks parim valik,“ meenutab mees.

2015.–2016. aastal harjutaski kiiruisutaja Inzelli akadeemias Wim den Elseni juhendamisel. Enda sõnul õppis ta selle aja jooksul palju uut ja areng oli väga kiire: „Sain olla jääl mitu korda rohkem kui seni ning treeningud ja tugisüsteem olid väga hästi üles ehitatud. Mul oli väga hea treener, kes pani tehnika paika. Tänu paljudele tundidele jääl sain mõnusa tunnetuse.“
Välismaale minek tähendas mõningaid raskusi õpingutel, kuna septembrist jõuludeni sai tol ajal 12. klassis käinud noormees koolis kohal olla kokku vaid ühe nädala. Lõpuks sai treeningute kõrvalt ka õppimine joone peale ja keskkool kenasti lõpetatud.
„Alguses olin veidi murelik, et kuidas kõik tehtud saab, aga asja sees olles selgus, et tõsiselt pingutades on võimalik nii sporti teha kui ka õppimine korras hoida. Minu puhul keskkonnavahetusest pikemaajalisi probleeme ei tulnud,“ kinnitab Liiv, kes enda sõnul oli keskpärane õppur, kelle hinded „enam-vähem“ korras.

Marten Liiv
Foto: Katrin Uusoja

Austerlastega klappi ei leidnud

Inzellis sai Liiv õppida vaid ühe hooaja, kuna akadeemia lõpetas omaniku algatusel tegevuse ning uisutajad, treenerid ja taustajõud saadeti laiali. Andekas eestlane aga ripakile ei jäänud ja liitus Austria koondisega.

„Austrias treenisin kaks aastat, kuid mulle see süsteem eriti ei sobinud. Olen rohkem sprinter, kuid seal oli rühmas niigi vähe uisutajaid (esimesel hooajal kolm, teisel neli – toim). Nad olid pigem mass-stardi suunitlusega, üks oli päris pikamaauisutaja. Olin rühmas kõige kiirem ja ei saanud areneda koos kaaslastega, kes töötaksid samuti sprindikiiruse kallal. Tundsin ennast seal lihtsalt tööloomana,“ toob noormees välja kitsaskohad.

Tänavusel suvel on Liiv treeninud omapäi, kuid oktoobris liitub ta Poola kiiruisukoondisega, mille treener on soomlane Tuomas Nieminen. Nendega soovib ta harjutada kuni järgmiste olümpiamängudeni. „Jaanuaris, enne olümpiamänge, avanes mul võimalus lühikest aega koos nendega treenida ja see meeldis mulle väga. Ka olümpial olin nendega koos ning tundus, et sealne lähenemine mulle sobib,“ ootab Liiv uut väljakutset.

Jääl puhata pole mahti

Eesti rekorditeraamatus domineerib Liiv koguni viiel distantsil: tema käes on Eesti kõigi aegade tippmargid 500 m, 1000 m, 1500 m, 3000 m ja 5000 m rajalt. Liivi põhidistantsiks on 1000 m. Tänu sellele, et see tal kõige paremini välja tuleb, on too rada ka uisutaja isiklik lemmik ja rahvusvahelises plaanis kõige suurema läbilöögipotentsiaaliga: „Olen teisi distantse uisutanud, aga just tuhandes on tulnud parim tulemus. Muidugi jätkan teiste distantsidega, aga need stardid on eesmärgiga olla võimalikult hea 1000 m sõidus.“

Kiiruisudiletandile võib tunduda, et 500 m, 1000 m ja 1500 m on kõik üsna sarnased ning tekib küsimus, et miks peaks uisutaja üht teisele eelistama. „Näiteks mina olen 500 m sõidus maailma paremikuga võrreldes ilmselgelt aeglane. 500 m spetsialistid kustuvad poole pikemal distantsil tavaliselt viimase 300 m peal ära. 5000 m uisutajal on vaja juba väga tugevat aeroobset põhja,“ selgitab uisumees detailide suurt tähtsust.

Pikematel distantsidel tuleb tema sõnul kiiruisutamises n-ö haamer väga kergesti ja isegi kilomeetrisel sõidul võib sprinteri keha nii kinni joosta, et viimased 200–400 m pole enam mingit kiirust. „Sellel hetkel on uisutaja mõlemad jalad täiesti piimhapet täis, vasak veidi rohkem, kuna see saab sisemise jalana suurema koormuse. Pulss on kõrge, oled vaimselt viimase piiri peal, aga pead ikka edasi uisutama ja suutma ka kiiruisutehnikat hoida,“ sõnab Liiv ja tunnistab, et seda tunnet on raske sõnadesse panna.
„Minu põhidistants on 1000 m ja seal peab kogu aja hambad ristis täiega vajutama, pole midagi kavaldada. Sellest hetkest, kui stardipauk käib, on ainult üks käik – täiega! Veidi tuleb sirgete peal lõdvestada, aga palju neid võimalusi ei ole,“ maalib kiiruisutaja alast ilmeka pildi.

Kiiruisutajate jaoks on oluline omandada hea tehnika, sest Liivi sõnul suudavad vaid üksikud uisutajad maailmas puhtalt jõu pealt sõites edukad olla. „Ma arvan, et mul on üpris hea tehnika. Füüsiline võimekus pole samuti halb, aga seda annab veel kõvasti arendada.“

Marten Liiv
Pyeongchang 2018 Foto: Tairo Lutter / Eesti Meedia / Scanpix

Olümpiadebüüt Pyeongchangis

13. veebruar 2018 oli päev, mil Liiv tegi 21-aastasena olümpiadebüüdi. Ta saavutas kõrvalalal ehk 1500 m distantsil Pyeongchangis tulemuse 1.50,23, mis andis talle 33. koha. Kümme päeva hiljem sõitis ta oma põhidistantsil aja 1.09,75 ning sai 36 mehe konkurentsis 18. koha.

„1500 m uisutamisega ei jäänud ma rahule, aga sain ka alles jaanuari lõpus teada, et sellele distantsile sõitma pääsen. Venemaa sportlased said dopinguprobleemide tõttu võistluskeelu ja tõusin reservsõitjast startijate hulka. Kuna olin treeninud vaid 1000 m silmas pidades, siis teadsin, et mu aeroobne pool ei ole kiita,“ meenutab Liiv olümpiat.

Enda sõnul on ta hiljem analüüsinud, et tõenäoliselt tuli 1500 m sõit enne põhidistantsi talle kasuks, kuna tal õnnestus kümme päeva enne olulisemat starti suure rahva ees võistelda ja uus olukord läbi elada.

Kiiruisutamine ja doping?

Marten Liiv
Foto: Terje Atonen

„Dopinguteemad käivad kaasas peamiselt Venemaa uisutajatega. Näiteks praegune 500 m maailmarekordi omanik Pavel Kuližnikov jäi 18-aastasena dopinguga vahele, sai võistluskeelu ja treenis edasi. Pärast tagasitulekut sõitis ta kohe järgmisel hooajal maailmarekordi. Mina isiklikult poleks tema nimele rekordit kirjutanud, kuna tal oli teinegi dopingujuhtum, sel korral meldooniumiga. Venelased on dopinguga seoses veidi kahtlased, aga teiste riikide kohta ei ole ma palju jutte kuulnud,“ räägib Liiv tundlikust teemast.

Tippsportlasena peab noormees ka ise jälgima, et kogemata midagi keelatut organismi ei satuks. Selles vallas on abiks ADAMS (Anti-Doping Administration & Management System), mis on WADA turvaline veebipõhise dopinguvastase andmebaasi juhtimissüsteem. „Seal on kirjas kõik ained, mis on keelustatud. Kui ma mingit ravimit võtan, siis ikka uurin pakendilt, et ega seal midagi keelatut pole.“

Spordis teatud tasemele jõudmisega kaasnevad kindla kohustusena pidevad dopinguproovid, kuid Liivi elu pole need veel segama hakanud. „Võib öelda, et ma pole liiga tihti pidanud proove andma. Mõni kord aastas tuleb seda ette. Tänavu pole mind veel üles otsitudki, aga mäletan, et eelmisel hooajal pärast koju naasmist tuldi kohe paari päeva jooksul mind kontrollima. Ikka hoitakse silma peal,“ tõdeb ta.

Kuigi sportlaste jaoks võib pidev dopinguproovide andmine kohati tüütuks kujuneda, siis noormehe hinnangul on nõus enamik tippatleete, sealhulgas ka tema, seda ebamugavust kannatama, kui see aitab sporti puhtamana hoida. „Puhta spordi nimel on ainuõige tegu kontrollida kõiki tippsportlasi!“ on Liiv veendunud.

Kihutab edukalt asfaldilgi

Liiv osaleb tihti suvistel Eesti rulluisuvõistlustel ja asfaldil kihutamine on treeninguna tema jaoks väga olulisel kohal. „Rulluisutamisvõistlusteks valmistan end ikka veidi ette, kuid kindlasti teadvustan, et see pole minu põhiala. Kui Eestis olen, siis suurematel sõitudel olen stardis,“ sõnab Liiv, kes juuni alguses toimunud Kuressaare Uus Maa Rullituuril jättis võidu Eestisse ning sai juuni lõpus Pärnus teise koha.
„Minu jaoks on rulluisutamine kergem, sest see ei ole nii laktaatne kui jääl sõitmine. Kui võrrelda rahulikku sõitu rullidel või jääl, siis rullidel on kiirus palju suurem,“ selgitab mees. Jääl tuleb tempokaks liikumiseks rohkem tööd teha. „Rulluisutamine pole nii tehniline ja seda võib puhta jõu pealt hästi sõita.“

Liivi lemmiksõit on Tartu rulluisumaraton, kuna tegemist on võimsa üritusega, kus osaleb palju inimesi. 2016. aastal õnnestus tal Tartus esikoht napsata ning aastate jooksul on noormees astunud ka poodiumi madalamatele astmetele.

Eesmärgid ja kaitsevägi

„Põhieesmärk on muidugi Pekingis toimuvad 2022. aasta olümpiamängud, aga teel sinna võtan ühe aasta korraga. Tänavuse hooaja suurimaks eesmärgiks on jaanuaris peetavad Euroopa meistrivõistlused. Algav hooaeg on huvitav, kuna lähen juulis, kui ma tavaliselt jääl käin, hoopis kaitseväkke. Olen seitse nädalat Jõhvis, seejärel suunatakse mind staabi- ja sidepataljoni ning siis saan välja,“ räägib Liiv.

Väino Treimani fenomen

Adaveres väga kesiste vahenditega aastaid Eesti kiiruisutamist üleval hoidnud Väino Treimani õpilastest kaks – Marten Liiv ja Saskia Alusalu – on jõudnud olümpiale.

Liiv: „Kui alustasime, siis käisime nädalavahetuseti reedest pühapäevani Soomes uisutamas, kuna Eestis jääd ei olnud. Kui Eestis tulid külmad ilmad ja piisavalt lund, siis sai Adaverre jäärada tehtud ja seal treenitud.“ Noor sportlane sõnab kahetsusega, et oleks võinud Adavere jääraja tegemisse rohkem panustada ja treenerit toetada.

Treiman ise on ERR-ile oma õpilaste olümpiale jõudmist kommenteerinud suure entusiasmiga: „On hea tunne ja rahulolu. Töö on olnud täie eest ja saanud sellega ka tasutud! See on ikka väga eriline saavutus, et koolist, kus on hetkel 56 last, on jõudnud kaks kasvandikku olümpiale. Kui ma alustasin, siis seda ei võinud uskudagi. Kui ma olin kunagi Mart Siimanni (EOK varasem president – toim) juures ja ta küsis, et kas keegi jõuab kiiruisutamises olümpiale, siis oli minu vastus, et ei jõua.“

Marten Liivi Eesti rekordid

500 m – 35,72 (17.10.2017, Calgary)
1000 m – 1.08,70 (02.12.2017, Calgary)
1500 m – 1.46,37 (19.10.2017, Calgary)
3000 m – 3.55,51 (08.10.2016, Inzell)
5000 m – 6.55,21 (12.03.2016, Changchun)

Tekst: Siim Semiskar