Närvikõdi ja rohkelt ootamatusi pakkuv laskesuusatamine naelutab igal hooajal helendavate ekraanide ette tuhandeid spordisõpru. Kas ja miks tasuks aga ette võtta reis võistluste toimumiskohta? Uurisime lähemalt Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni juhatuse liikmelt ja reisisellilt Risto Muldmelt.
Spordifännina soovitab Risto vähemalt korra elus mõni suurvõistlus oma silmaga üle vaadata. „Melu pärast!“ kõlab lühike põhjendus. Tema ise on võistlussaginat nautinud Saksamaa ja Austria keskustes ning jaanuarikuu teisel poolel võtab ette seikluse suurejoonelisele mõõduvõtule Antholz-Anterselvas.
„Kui juba minna, siis suurtesse rahvusvahelistesse traditsioonidega suusa-Mekadesse nagu Ruhpolding ja Oberhof Saksamaal,“ soovitab ta. „Võrratult ilus on muidugi ka Antholz-Anterselva, mis on kihvt väike Itaalia küla Austria piiri ääres. Meile lähemal on tugeva laskesuusamaa Norra Holmenkolleni võistluskeskus Oslos.“
Ettevalmistused on põhjalikud
Riigiti on kohapeale kokku tulevate inimeste arv küll veidi erinev, kuid kohati võib see ulatuda kuni isegi 40 000 fännini. „Kõik need mürtsutajad ja möllajad on tegelikult keskmiselt üle 35 aasta vanad ehk soliidses eas edukad inimesed, kes tunnevad spordist rõõmu ja saavad endale sellist meelelahutust lubada,“ iseloomustab Risto publikut.
Tõelised fännid valmistavad end võistlusele minnes korralikult ette. „Inimesi näeb väga erinevates kooslustes, näiteks olid norrakad Oberhofis rahvariietes, lõbustasid iseennast ja teisi puhkpillimuusika ja trummirütmide saatel. Sõu oli kõva, mängiti lugusid ja liiguti rongkäigus läbi toitlustusalade ja mujal publiku seas. Inimesed võtavad kaasa igasuguseid aksessuaare ja atribuutikat alates lippudest ja embleemidest kuni pillideni välja. Ettevalmistuseta tavaliselt kohale ei tulda ja juba kaugelt on näha, kellele pöialt hoitakse.“
Hea õngeritv aitab silma paista
MK-etapile minnes tasub esimeste asjadena kaasa pakkida teleskoobina kokku käiva õngeridva ja lipu. Sinimustvalge sümboolika aitab kaasmaalased kergesti üles leida ja ka vennasrahvastega kerkib suhtlus kohe hoopis teisele tasemele. Anonüümsena publiku seas olles ei oska keegi sinuga vestlust alustada. „Lipu heiskamiseks vajalikku konstruktsiooni soovitan esmalt kodus katsetada, sest kui süsteem alt veab, on puuduolevaid juppe kohapealt üsna keeruline leida,“ teab Risto. „Kõige kavalam on õngeritva koos lipuga juba kalastustarvete poes katsetada, et see liiga pehmeks ei osutuks.“
Laskesuusatamisüritustel ei näe nii suuri eestlastest fännihorde nagu võrkpalli- või jalgpallikoondisega kaasa reisivad, pigem on kaasmaalastega kohtumine juhuslik. „Isegi kui meie sportlased väga hiilgavaid tulemusi saavutanud pole, siis kohale tasub ikka minna. See on umbes sama, nagu näiteks Brasiilias või Argentinas olles seal valitseva õhustiku pärast jalgpalli vaatama minna.“
„Õhtuseks meelelahutuseks on kokku pandud korralik kultuuriprogramm; ei ole nii, et joostakse kohe laiali. Esinevad ansamblid, toimub autasustamine, kõik möllavad ja naudivad. Midagi sarnast võib näha pärast spordipäeva suurte Austria mäesuusakeskuste pubides, kuid MK-etapi publik on teistsugune, veidi kombekam,“ muigab spordisõber.
Korraldajad ei koonerda
Spordipeol tunneb iga inimene, et on sinna oodatud külaline ja osa ühest väga erilisest kogukonnast. „Ütleme nii, et eelarvega pole kokku hoitud. Alustades sellest, et kui sul ei õnnestu mingil põhjusel staadionile piletit osta, saad seal toimuvast osa tänu raja äärde paigutatud ülisuurtele ekraanidele. Pilti näeb isegi 200 meetri kauguselt. Tihti pole vaja vaadatagi, sest publik elab igale tabamusele tuliselt kaasa. Ühtmoodi häälekalt näidatakse välja nii rõõmu kui ka nördimust.“
Planeeri reis varakult
Võistluskeskuses tasub korraldajate ette valmistatud suurejoonelisest eeskavast osa saamiseks kohal olla umbes kaks tundi enne seda, kui kõlab stardipauk. „Saab sõutruppidele kaasa elada ja ise häälepaelad valla päästa,“ ütleb Risto ja rõhutab, et varakult saabumine on elamuse saamiseks äärmiselt oluline.
Kui plaanid võistlusest osa saada kas Saksamaal, Itaalias või Austrias, siis tuleb alustada piletitest, sest need on kõige alus. „Staadioni päevapilet jääb 40 euro kanti, raja äärde saab umbes 25 euroga. Pika nädalavahetuse veetmiseks tuleb arvestada umbes 150-eurose väljaminekuga. Soovitan soojalt osta tribüünipilet, sest sellega pääseb ka raja äärde mõnele eriti ägedale tõusule kaasa elama. Eksklusiivsemad kohad staadionil maksavad umbes 300 eurot ja VIP-piletid 1500,“ teab Risto.
„Parimad ööbimiskohad broneeritakse juba pea aasta ette. Mida hiljem otsingutega alustad, seda keerulisem on head asukohta leida. Mina leidsin Anterselva majutuse kolmveerand aastat enne võistluse toimumist ja ööbin võistluskeskusest 36 km kaugusel,“ toob ta näiteks. „Parimates hotellides broneeritakse esmalt sviidid ja kallimad toad, mis käivad tagasihoidlikuma sissetulekuga inimesele nagunii üle jõu. Seega tegelikult on piisavalt vara otsides võimalik päris häid pakkumisi leida. Koos lendudega tuleb pika nädalavahetuse peale arvestada vähemalt 800-eurose väljaminekuga.“
Milliseid etappe tasuks reisiplaanidesse lisada?
Kuna laskesuusatamise suurvõistluste hooaeg algab igal aastal novembrikuus, siis jaanuaris esimest korda kalendrisse vaadates pääseks veel löögile ilmselt 7. märtsil Rootsis Östersundis algavatele maailmameistrivõistlustele või 21. märtsil Norras Oslos algavale MK-etapile. „Rootsis kestavad võistlused kaks nädalat, Eestist saab sinna mugavalt ning ilmselt jaotub kogu rahvamass pika võistlusperioodi peale ühtlasemalt. Tõenäoliselt leiab nii pileteid kui ka öömaja. Boonusena võib mainida, et 100 km eemal asub populaarne Åre suusakeskus, kuhu saab soovi korral enne või pärast talverõõme nautima minna. Niimoodi saab kenasti ühendada spordi ja meelelahutuse,“ soovitab Risto.
Number üks talispordiala meil ja mujal
Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni juhatuse liikme ja Kalev Ermitsa toetaja Risto Muldme kinnitusel näitab statistika, et laskesuusatamine on Euroopas tähtsaim talispordiala. „Mis kõige müstilisem, siis Austrias on laskesuusatamine tõusnud vaadatavuselt mäesuusatamise kõrvale, vähemalt sellised andmed on silma jäänud,“ teab ta ja rõhutab, et Eestis on ala televaadatavuselt samuti kõige populaarsem.
Hooaja kalenderplaani leiad biathlonworld.com/.
Viib spordifännid 2020. aastal MM-ile
Ettevõtliku spordisõbrana jagab Risto lahkesti nõu ja soovitusi suurvõistlustele sõitmiseks ning peab ka ise plaani oma reisifirmaga 2020. aastal Anterselvas toimuvaks MM-iks rühma kokku panna. Kel huvi, siis tasub seda reisi juba nüüd planeerima hakata, kuid samuti on soovi korral võimalik liituda &Momentsi seltskonnaga.
Tekst: Marta Vasarik
Fotod: Shutterstock.com / erakogu
