ajakirja Toetavad

Kompassi ja kaardiga ümber maailma

Imelisi võimalusi orienteerumiseks pakuvad ka kodumaised metsamaastikud. Fotol Kaido Nurja.
Imelisi võimalusi orienteerumiseks pakuvad ka kodumaised metsamaastikud. Fotol Kaido Nurja.

Pea iga spordiala annab harrastajale põhjust reisimiseks, nii ka orienteerumine, sest Eestis korraldatud võistlustele lisaks pakuvad põnevust ja adrenaliini paljud välisriigi rajad. Uurisime orienteerumise ekspertidelt lähemalt.

Kui sul pole orienteerumisega mingit varasemat kokkupuudet, oleks esialgu hea end proovile panna Eestis. Eesti Orienteerumisliidu hinnangul saavad aga ühel tõsisel orienteerujal kodumaised maastikud vähemalt 5−10 aastaga korralikult läbi käidud ja uusi väljakutseid tulebki minna otsima piiri taha.

„Iga välismaise sihtkoha orienteerumismaastik on erinev ja pakub huvitavaid väljakutseid nii algajale kui ka oma ala eksperdile,” sõnab Orienteerumisklubi Nõmme juhatuse esimees Kaido Nurja. „Eesti orienteerumisturismi esimene sihtkoht on väga pikka aega olnud veteranide MM-võistlused, mis toimuvad igal aastal eri riigis,” lisab Orientuuri reiside korraldaja Mati Poom. „Eesti on seal osavõtjate arvu poolest enamasti viie-kuue aktiivseima maa seas püsinud. Meist suurema osavõtjate arvuga on olnud riigid, kus orienteerumine on ülipopulaarne ala ehk Rootsi, Norra, Soome ja Venemaa. Näiteks Lätis ja Leedus pole orienteerumisreisid kaugeltki nii levinud,” lisab ta.

„Eestist käiakse veteranide MM-idel nii grupi- kui klubireisidega, sõpruskondadega ja ka individuaalselt. Neil võistlustel on Euroopas tavaliselt 3500−4000 osavõtjat ja eestlasi kuni 150. Ka ookeanitagustel võistlustel Austraalias, Uus-Meremaal ja Ameerikas on eestlasi siiski 30−50. Juba mainitud veteranide MM-il on näiteks kavas seitse võistlust ja harjutusrada ning reisi pikkus on enamasti umbes kümme päeva. Reisid kaugematesse sihtkohtadesse on tavaliselt ka ajaliselt pikemad,” selgitab Mati.

Orienteerumisega on tore tegeleda igal aastaajal.
Orienteerumisega on tore tegeleda igal aastaajal.

Põnevad paigad

„Eestis korraldavate võistluste eelis on loomulikult nende kättesaadavus, väiksemad kulud ja kompaktsus. Välismaistel võistlustel käiakse üldiselt vähem, kuid see sõltub väga palju ka inimese huvist ja valmisolekust. Välismaa eelis on kindlasti uus ja ootamatu maastik,” sõnab Mati. Ka Kaido Nurja ütleb, et kodumaiste maastike eelis on see, et sinna jõudmine võtab tunduvalt vähem aega. „Lisaks on Eestis palju erilisi metsamaastikke. Euroopas tuleb vahel pärast riiki jõudmist sõita veel kuni 200 km, enne kui maastikule jõuda.”

Mati sõnul on populaarsed võistlused on tihti ka 5−6 võistlusega mitmepäevajooksud. „Näiteks Rootsis O-ringen, mis on üks maailma suurimaid, kuni 15 000 osavõtjaga orienteerumisvõistlusi, Soomes Jukola teatejooks ja FIN-5 viiepäevane jooks. Norras on üks põhiline orienteerumisvõistlus Midnattsolgaloppen, Šveitsis aga kuuepäevane jooks, mis toimub tavaliselt keskmäestikus 1500−2000 meetri kõrgusel,” loetleb Mati.

„Veidi kodule lähemate sihtkohtade hulka kuuluvad Läti ja Leedu. Tihti valitakse orienteerumise sihtkohaks mõni eksootilisem maa nagu Austria, Saksamaa, Taani, Ungari, Itaalia või Horvaatia. Neissegi sihtkohtadesse on varasemalt toimunud arvukalt grupireise, kuid viimastel aastatel käiakse seal enamasti väiksemate sõpruskondadega,” teab Mati.

Sprindivõistlused toimuvad enamasti linnamaastikel Pecs'i keskvaljak, Ungari.
Sprindivõistlused toimuvad enamasti linnamaastikel Pecs’i keskvaljak, Ungari.

Orienteerumisreisi planeerimine

Kaido Nurja soovitab enne orienteerumisreisi uurida välja maastiku keerulisus, näiteks mägede ja kaljude eripärad. „Selleks, et iseseisvalt metsas hakkama saada, oleks vaja selgeks teha ka orienteerumiskaardi leppemärgid,” lisab ta.

„Arvestama peaks esmalt kindlasti oma võimalustega,” lisab Mati Poom. „Erilisemaid toiminguid orienteerumisreisid ei nõua, kuna varustus mahub kergelt pagasisse. Ainsana peaks meeles pidama seda, et kaasa saaksid õiged kompassid, lõunapoolkeral Euroopas kasutatavad kompassid ei toimi. Hea oleks uurida eesootava maastiku kohta juba varem valminud kaarte, mida tänapäeval on kergesti leida internetist.”

Orienteerumisega saab tegeleda igas vanuses - Wiener Neustadt, Austria.
Orienteerumisega saab tegeleda igas vanuses – Wiener Neustadt, Austria.

Varustuse poolelt soovitab Kaido orienteerumiseks vaba aja varustust vastavalt ilmaoludele. „Kaljumaastikul tulevad kasuks naelikud.” Mati sõnul samuti arvestada eesootava ilmaga ja pakkida vajadusel kaasa soojemad võistlusriided. Lisaks juba mainitud kompassile on oluline vaadata võistluskutsest, kas on soovitusi või piiranguid võistlusjalatsitele. On maastikke, kus ei lubata kanda metallnaastudega jalatseid või pole neid seal mugav kasutada, eriti viimasel ajal levinud linnasprintidel.”

Mati lisab, et vähene orienteerumiskogemus ei ole kindlasti välismaistel reisidel takistuseks. „Taolisteks reisideks reeglina erilist orienteerumisalast ettevalmistust ei tehta. Kõik osalejad võivad valida endale sobiva võistlusklassi nii vanuse kui sageli ka raja raskusastme järgi,” sõnab ta. „Põhjuseid, mis orienteerumisturismiga tegeletakse, on palju, olgu selleks siis eelkõige uutmoodi maastikud ja rajad, millega rinda pista, suurvõistluste melu või turism võistluspäevade järel ja vahel.”

Orienteerumisreisi meelespea

„Kui on otsustatud, kuhu minna ja kui palju aega võib kavandatavale reisile planeerida, saab juba jätkata tavapäraste toimingutega,” jagab Mati Poom näpunäiteid.

  • Esmalt registreeri end võistlustele, seda on tavaliselt soodsam pikemalt ette teha.
  • Seejärel broneeri (kaugema sihtkoha puhul) lennupiletid.
  • Enamasti tuleb rentida ka auto.
  • Kindlasti otsi ja broneeri sobiv majutus.

Tekst: Kairit Kütt

Fotod: Kaido Nurja/Mati Poom

Lisa esimene kommentaar

Kommenteeri

Your email address will not be published.


*